NEWS TNEWS VIDEO
 
ABOUT CONTACT SUPPORT LETTERS
 
 
TNEWS
VIDEO LETTERS
TO THE
EDITOR TNEWS
HEADLINES
‘OKU KEI TU’U ‘A KALAFI ‘I LOTO?
Oku lahi foki ‘a e fifili pea to e fehu’ia pe ko e ha nai hono ‘uhinga kuo malele ai ‘a e ‘etita pule ia ‘o e nusipepa Taimi ‘o Tonga ‘o to e lau’i hono kaungaa Temoo.  Pehee ‘ehe kau poupou ‘o e Temokalati, ‘oku fu’u e’a ‘aupito ‘a e malele ‘a Kalafi ia he ko e taimi ko ee na’a ne poupou malohi ki he Temoo pea ‘i he taimi ni ia ‘oku ‘ikai ke ne to e lava ‘eia ‘o fakapulipuli’i ‘a ‘ene fehi’a ki he Temoo ka e fa’ofua ia he pule’angaa.  Na’e ‘osi fai foki ‘a hono faka’eke’eke ‘o Kalafi Moala ‘e he TNEWS pea na’e pehee ‘e Kalafi ia ‘oku ‘ikai ke heke holo ia, he ko hono fatongia he mitiaa ko e tu’u pe ‘i loto ‘o lipooti ‘a e me’a ‘oku hokoo.  Na’e ngali fepakipaki foki ‘ene fakamatalaa he na’a ne to e pehee ‘eia, na’a ne fu’u poupou’i lahi ‘aupito ‘a e Temoo he taimi koee.  ‘I he tu’unga koiaa kuo hanga ai ‘ehe nusipepa Kele’aa ‘o paaki mai ‘a e tohi ‘a e tangata ni ‘i he ‘aho 6 ‘o Sune 2003, ko e fakamo’oni na’a nau tu’u fakataha ‘i he taimi koee.  Ko e tohii ‘eni:
 
‘Akilisi Pohiva, Lopeti Senituli mo Dr. Feleti Sevele,
Kau tangata, ‘oku ‘iai ‘a e peau fefeka ‘oku langa langa hake fakataha mo e launga ‘i he fokotu’u ke fakatonutonu ‘a e konisitutonee.  Ko e to’onga pe falengaanga ‘o e peau launga ko ‘enii ke fai ha fakalelei fakatemokalati ‘i Tonga, pea ‘oku fakahangatonu ‘ae kole ki Nu’usila, ‘Aositelelia pea mo e Kominiueli ke nau fai ha me’a.
 
Koe me’a matu’aki mahu’inga ‘e 2 ‘oku fiema’u ke ‘omai meiate kimoutolu (THRDM) ‘ihe vave taha ‘ihe tiami ni:
1.    Ke fai ha kole ki Nu’usila kihe Kovana Senialee ke ‘oua tene kau (boycott) kihe katoanga fakafiefia ‘ihe ‘aho ‘alo’i ‘o e Tama Tu’ii.  ‘E hoko ia koe fekau fefeka ki Tonga.
2.    Ke fai ha kole kihe Kominueli ke fakamalolo’I fakataimi ‘a Tonga kae ‘oua leva kenau fai pau kihe tu’utu’uni felave’i mo e Nusipepa Taimi, pea ke fakafoki kakato ‘a e lao fakaangaanga koiaa.
3.    Ke fai ha liliu temokalati pea ke fakangatangata ‘a e mafai ‘o e Tu’ii.
 
Fai ha tohi ‘o kau ai ‘a e ‘u me’a ‘oku ha ‘I ‘olungaa pea ke ‘ave fax, pe email ‘i he taimi ni pe ki he ‘ofisi fakasekelitali ‘oe Kominiueli, Manisita ki muli ‘a Nu’usila (Phil Goff’s office), Potungaue ki muli ‘a ‘Aositelelia pea pehe kihe ngaahi Hai Komisiona kotoa ‘i Tonga, ‘Amipasitoa ‘Amelika ‘i Suva, ‘ofisi ‘oe Kovana Seniale ‘o Nu’usila, Sekelitali ‘a e United Nations pea manatu ‘i he ‘ave ha ngaahi tatau kihe NZ Herald, Letio Ni’usila moe Letio ‘Aositelelia.
‘Oku matu’aki fiema’u ke ‘iai ha taha ‘i Tonga, pea ‘ihe me’a ni ko KIMOUTOLU ia, kemou fai leva ‘ae me’a ni ‘ihe taimi ni ke poupoui’i ‘ae launga ‘oku fai atu mei heni.  Ko ‘ene tu’u ‘ihe taimi ni ‘oku ‘IKAI HA LE’O ‘OHA LAUNGA mei Tonga.  Ko e ngaue meiate kimoutoluu ‘oku fu’u MATU’AKI TUAI pea ‘e lavea ai ‘etau taumu’a ‘ihe’ene lele loloa.
 Tanaki kiai, ke ‘ave ha tohi makehe ‘oku fakamo’oni ai ‘ae kau Fakafofonga Falealeaa pea ke fax pe email kihe ngaahi tu’asila kotoa ‘i ‘olunga.  Kataki ‘oua temou toe tatali.  Kuo pau ketau NGAUE LEVA ‘IHE TAIMI NI.
Kau tangata, ko e fo’i pulu ena ‘i ho’omou mala’e.  Ko e momeniti eni kemou lele’i ‘aki ‘ae fefeka tahaa.  ‘Oku matu’aki mahu’inga ‘ae taimi.  ‘Oku fiema’u ke mavahe ‘ihe Monite pea ka tomui ko e Tusite.
Ke faitapuekina kimoutolu ‘ehe ‘Otua
 
Kalafi.
Thursday, 14 December 2006
Kalafi Moala during his interview.
Story: Setita Millar