Oku
lahi foki ‘a e fifili pea to e fehu’ia pe ko e ha
nai hono ‘uhinga kuo malele ai ‘a e
‘etita pule ia ‘o e nusipepa Taimi ‘o
Tonga ‘o to e lau’i hono kaungaa Temoo.
Pehee ‘ehe kau poupou ‘o e Temokalati,
‘oku fu’u e’a ‘aupito
‘a e malele ‘a Kalafi ia he ko e taimi ko ee
na’a ne poupou malohi ki he Temoo pea ‘i he taimi
ni ia ‘oku ‘ikai ke ne to e lava ‘eia
‘o fakapulipuli’i ‘a ‘ene
fehi’a ki he Temoo ka e fa’ofua ia he
pule’angaa. Na’e ‘osi fai foki
‘a hono faka’eke’eke ‘o Kalafi
Moala ‘e he TNEWS pea na’e pehee ‘e
Kalafi ia ‘oku ‘ikai ke heke holo ia, he ko hono
fatongia he mitiaa ko e tu’u pe ‘i loto
‘o lipooti ‘a e me’a ‘oku
hokoo. Na’e ngali fepakipaki foki ‘ene
fakamatalaa he na’a ne to e pehee ‘eia,
na’a ne fu’u poupou’i lahi
‘aupito ‘a e Temoo he taimi koee.
‘I he tu’unga koiaa kuo hanga ai
‘ehe nusipepa Kele’aa ‘o paaki mai
‘a e tohi ‘a e tangata ni ‘i he
‘aho 6 ‘o Sune 2003, ko e fakamo’oni
na’a nau tu’u fakataha ‘i he taimi koee.
Ko e tohii ‘eni:
‘Akilisi
Pohiva, Lopeti Senituli mo Dr. Feleti Sevele,
Kau
tangata, ‘oku ‘iai ‘a e peau fefeka
‘oku langa langa hake fakataha mo e launga ‘i he
fokotu’u ke fakatonutonu ‘a e konisitutonee.
Ko e to’onga pe falengaanga ‘o e peau
launga ko ‘enii ke fai ha fakalelei fakatemokalati
‘i Tonga, pea ‘oku fakahangatonu ‘ae kole
ki Nu’usila, ‘Aositelelia pea mo e Kominiueli ke
nau fai ha me’a.
Koe
me’a matu’aki mahu’inga ‘e 2
‘oku fiema’u ke ‘omai meiate kimoutolu
(THRDM) ‘ihe vave taha ‘ihe tiami ni:
1. Ke
fai ha kole ki Nu’usila kihe Kovana Senialee ke
‘oua tene kau (boycott) kihe katoanga fakafiefia
‘ihe ‘aho ‘alo’i ‘o e
Tama Tu’ii. ‘E hoko ia koe fekau fefeka
ki Tonga.
2. Ke
fai ha kole kihe Kominueli ke fakamalolo’I fakataimi
‘a Tonga kae ‘oua leva kenau fai pau kihe
tu’utu’uni felave’i mo e Nusipepa Taimi,
pea ke fakafoki kakato ‘a e lao fakaangaanga koiaa.
3. Ke
fai ha liliu temokalati pea ke fakangatangata ‘a e mafai
‘o e Tu’ii.
Fai
ha tohi ‘o kau ai ‘a e ‘u me’a
‘oku ha ‘I ‘olungaa pea ke ‘ave
fax, pe email ‘i he taimi ni pe ki he ‘ofisi
fakasekelitali ‘oe Kominiueli, Manisita ki muli ‘a
Nu’usila (Phil Goff’s office), Potungaue ki muli
‘a ‘Aositelelia pea pehe kihe ngaahi Hai Komisiona
kotoa ‘i Tonga, ‘Amipasitoa ‘Amelika
‘i Suva, ‘ofisi ‘oe Kovana Seniale
‘o Nu’usila, Sekelitali ‘a e United
Nations pea manatu ‘i he ‘ave ha ngaahi tatau kihe
NZ Herald, Letio Ni’usila moe Letio ‘Aositelelia.
‘Oku
matu’aki fiema’u ke ‘iai ha taha
‘i Tonga, pea ‘ihe me’a ni ko KIMOUTOLU
ia, kemou fai leva ‘ae me’a ni ‘ihe taimi
ni ke poupoui’i ‘ae launga ‘oku fai atu
mei heni. Ko ‘ene tu’u ‘ihe
taimi ni ‘oku ‘IKAI HA LE’O
‘OHA LAUNGA mei Tonga. Ko e ngaue meiate kimoutoluu
‘oku fu’u MATU’AKI TUAI pea ‘e
lavea ai ‘etau taumu’a ‘ihe’ene
lele loloa.
Tanaki
kiai, ke ‘ave ha tohi makehe ‘oku
fakamo’oni ai ‘ae kau Fakafofonga Falealeaa pea ke
fax pe email kihe ngaahi tu’asila kotoa ‘i
‘olunga. Kataki ‘oua temou toe tatali.
Kuo pau ketau NGAUE LEVA ‘IHE TAIMI NI.
Kau
tangata, ko e fo’i pulu ena ‘i ho’omou
mala’e. Ko e momeniti eni kemou lele’i
‘aki ‘ae fefeka tahaa. ‘Oku
matu’aki mahu’inga ‘ae taimi.
‘Oku fiema’u ke mavahe ‘ihe
Monite pea ka tomui ko e Tusite.
Ke
faitapuekina kimoutolu ‘ehe ‘Otua
Kalafi.