TNEWS TALANOA

Full Version: Tongan king to give up absolute rule
You're currently viewing a stripped down version of our content. View the full version with proper formatting.
Pages: 1 2
(CNN) -- Tonga's king is giving up most of the near-absolute power that his family has held for centuries in the South Pacific nation, the country's news agency reported Monday.

The royal dynastry currently headed by King George Tupou V was founded in 1845.

King George Tupou V will let the prime minister guide the day-to-day governmental affairs, Tonga Now reported. He will continue to hold on to judicial powers, including the ability to appoint judges and commute prison sentences.

George V, 60, announced his plans as the country prepares a days-long coronation ceremony that begins Friday.

The decision, he said, is meant to prepare the country for parliamentary elections in 2010.

Tonga, with a population of 119,000, is the only monarchy that remains in the Pacific.

Currently, the king appoints the prime minister and 12 to 14 Cabinet ministers. Noble families choose nine others. Voters elect just nine.

"(He) is voluntarily surrendering his powers to meet the democratic aspirations of many of his people," the news agency said. "They see Tonga's royal heritage as integral to the country's culture and identity, but favour a more representative, elected Parliament. The king agrees with them."

Tonga has for years promised to pave the way toward a democratically elected parliament, but reforms have been slow in coming.

George V ascended to the throne after the death of his father in September 2006, and promised to speed up the changes.

Two months later, a pro-democracy rally in the capital city of Nuku'alofa led to riots that left eight people dead and the central business district in ruins.

Closing a session of Parliament a week later, the king said, "Let us rebuild a new capital and a new Tonga."

The announcement, the news agency said, is part of that promise.

Already this year, two other countries saw the end of monarchy.

In March, Bhutan held elections that ended more than 100 years of royal rule in the South Asian nation and transformed it into a democracy.

Two months later, neighboring Nepal declared itself a republic following the elections for a new Constituent Assembly that abolished a 239-year monarchy.

Tonga is an archipelago of 171 islands directly south of Western Samoa. Less than a third of the islands are inhabited.

The present dynasty was founded in 1845 after the Tongan islands were first united.

Source: http://edition.cnn.com/2008/WORLD/asiapc...onga.king/
By MICHAEL FIELD - Fairfax Media | Tuesday, 29 July 2008

Tonga's new King George Tupou V has voluntarily surrendered most of his power and in an unusually worded statement claimed he had been trying to persuade his father to do the same before his death.
The Lord Chamberlain, Noble Fielakepa, in a lengthy statement also defended the 60-year-old bachelor king saying the international media "trivialized, sensationalised or stereotyped" him.
"There has been plenty of this kind of journalism in the lead up to King George's coronation. The real man gets lost in the headlines and the coverage."
Under Tonga's political system the monarch has had near absolute power and has over the last 20 years resisted growing democracy calls.
Fielakepa's statement said that when George Tupou is crowned later this week he "is voluntarily surrendering his powers to meet the democratic aspirations of many of his people.
"They see Tonga's royal heritage as integral to the country's culture and identity, but favour a more representative, elected parliament. The king agrees with them," the statement said.
The king had felt for a long time that Tonga's political system was not evolving quickly enough and that it should keep pace with the diversifying of the economy.
He claimed that when the present king was Crown Prince he had "privately urged" his father to liberalise cabinet appointments.
With his own reign the new king will now be guided by the recommendations of the Prime Minister of the day in all matters of governance, with the exception of the Monarch's judicial power.
"Consistent with his new definition of monarchical duty and conduct, the king is strictly impartial when he has to meet with ministers and members of parliament," the statement says.
"He does not now make personal statements on political issues and usually refuses requests for media interviews."
Some of the functions of the Privy Council - which is chaired by the king and includes cabinet - will in future be ceded to just the cabinet.
"His Majesty wishes to ensure that the Monarchy is fully prepared for elections in 2010 under a revised voting system granting the majority voice in Parliament to the people."
Tonga has the death penalty and the king says he will retain his judicial powers. This relates to the appointment of judges and king's counsel, clemency and commuting.
"King George is strongly of the view that they should never be subject to political considerations.
"He has appointed a Judicial Committee of the Privy Council consisting of four Law-Lords-in-Waiting to advise him on the exercise of these powers."
The Lord Chamberlain's statement says the king is known for his "individuality, formidable intellect and learning", something overlooked by the news media.
"Many articles about him tend to be trivialized, sensationalised or stereotyped and marked by misinformation and error". He said recent coverage had pointed to the king's 12 year old London taxi, which was "showing signs of terminal decline".
It was "not surprising" that the king liked vehicles from London as he was "an admirer of Britain and its way of life".
The Chamberlain said the king's "sartorial choices" often took up news media stories.
"For his daily attire he often favours elegantly tailored tupenu, a skirt-like garment for Tongan men, complemented by a silken version of a traditional ta'ovala waist mat and black Chinese-style slippers.
"On state engagements he might appear in full military uniform, with spiked helmet. That should not be regarded as unusual. He is, after all, commander-in-chief of the Tonga Defence Services."
The king's villa outside Nuku'alofa attracted unfriendly media comment.
"But it is smaller and probably less imposing than, say, the splendid and spacious mansion in Fiji that is home to that country's president."
The statement also defended the king's involvement in business. In the past Tongan royals had been in agriculture.
"But the King has said he has no talent for farming. He decided therefore, when he was Crown Prince, to invest in other areas of the economy, with the attendant commercial risk. He has previously made the point that royalty in other countries have investments and business interests."
Since becoming king two years ago he had disposed of all his commercial interests.
"King George absorbs knowledge ceaselessly and reads constantly and indiscriminately both for pleasure and study. His friends say he has a remarkable capacity for retention of facts and often recounts extracts from books, reports and speeches."
He reads music, plays the piano and double bass, can converse in French and German, has a smattering of Chinese and Japanese and is still able to write in the Latin he learned at school.
"With an eye to the geopolitics of the future, King George has been heard to ponder on the possibility of Tongan children studying three foreign languages - English because of its universal usage, and Japanese and Mandarin, reflecting the rise in influence in the Pacific of Japan and China."

Source: http://www.stuff.co.nz/4635150a12.html
NUKU'ALOFA (AFP) — Tonga's king, who presides over one of the last absolute monarchies in the world, has confirmed he is ready to start handing power over to the people, his spokesman said Tuesday.
Tongan King Siaosi Tupou V, whose official coronation takes place on Friday, "is voluntarily surrendering his powers to meet the democratic aspirations of many of his people," said a statement from Lord Chamberlain's office.
It was the strongest statement yet from the king on the devolution of power after he had pledged to make "appropriate changes" in the small South Pacific kingdom of 115,000.
Siaosi Tupou, who assumed the monarchy after his father Taufa'ahau Tupou IV died two years ago, sees himself as an architect of change in Tonga.
He views the royal heritage as integral to Tonga's culture and identity, but he accepts the need for a more representative, elected parliament, the statement said.
"His majesty wishes to ensure that the monarchy is fully prepared for elections in 2010 under a revised voting system granting the majority voice in parliament to the people."
Before becoming king, the 60-year-old Siaosi Tupou was a controversial figure in the island country due to his widespread business interests, including the kingdom's electricity company, a brewery, an airline and a telecommunications company.
The bachelor spent much of his time outside Tonga and was known for his taste for ornate uniforms and the London taxi he uses to be chauffeured around the capital Nuku'alofa.
He has given up his business activities since his father's death.

Source: http://afp.google.com/article/ALeqM5hGg1...hU4NmFBcLA
Posted 1 hour 45 minutes ago

The King of Tonga, George Tupou V, has announced he will relinquish much of the power his family has held over the South Pacific nation for generations.

A palace spokesman says with the exception of his judicial powers, the King will voluntarily surrender his control in order to meet the democratic aspirations of his people.

The announcement comes just a day before his coronation.

The King ascended to the Tongan throne in 2006, but the coronation was delayed after public anger over the slow pace of reforms erupted into riots.

he has had near absolute power under the current political system and for the past 20 years the monarchy has resisted growing calls for democracy .

Prime Minister Fred Sevele says the King is now going to act on the advice of the Government of the day.

"He is the one who believes that these changes are for the better, and in the interests of the whole of Tonga," Mr Sevele said.

Source: http://www.abc.net.au/news/stories/2008/...tion=world
Jul 29, 2008 6:37 PM
The new King of Tonga has announced wide-sweeping changes to the Monarch's powers ahead of his coronation this week.

King George Tupou V has announced that he is to surrender his role in day-to-day governmental affairs and be guided by the Prime Minister's recommendations in all matters of governance, except where they need the Monarch's judicial power.

The King is due to have his coronation this weekend at a cost of over $4 million. Concerns have been raised about the expense of the event given many Tongans face tough financial circumstances.

However, Prime Minister Helen Clark says Tonga mounting a major event is entirely appropriate given the basis for such an occasion.

She heads to the Kingdom of Tonga for the coronation at the end of the week. She believes the event and its costs are justified given the coronation of a monarch is a significant event in a nation's life.

As part of the coronation celebrations King Tupou attended an education day, where thousands of school kids performed a huge Ma'ulu'ulu or traditional dance. It's hoped it will break the world record for a mass choreographed dance.

TVNZ will have highlights coverage of the King's coronation on TVONE this Friday at 12:30pm. The full coronation will be streamed live on tvnz.co.nz from 9am Friday.

Source: http://tvnz.co.nz/view/page/536641/1952168
His Majesty George Tupou V and the Government should be congratulated for this wonderful news. This is a sign that the King and the Government are in control and are serious about the political reform.

This has always been my view,and I believe that the PM and the Government should be congratulated for their excellent leadership !
Fakamalo lahi faufaua atu 'Akilisi moe kakai 'o temokalati 'o Tongaa ho'omou ngaue lahi mo hono teke 'oe liliu 'i Tonga, pea kuo a'u kiha taimi kuo 'ikai ke toe 'iai ha 'ana ke hola kiai 'a g5 mo Sevele, kaa ke give up leva! Fantastic move! Malo 'aupito e ngaue lahi pea toe ki'i fakamalo si'isi'i atu pe kihe Tu'ii he'ene lava 'o lau 'ae loto 'oe kakai pea 'ikai ke ngata aii, he'ene lava 'o teki mai kihe pressure 'ae kau fakafofonga 'oe kakai moe mamani foki.
MALIE PULE'ANGA, congratulations! Fai ai pe si'ono vaipalo'i 'ae kakai 'oe fonua! And why not!

Fakatokanga'i 'a e strategy homau Pule'anga, 'oku 'omai 'ae kakai 'e 'ikai lava 'ae kau feinga liliu 'o toe lea atu kiai pea nau tui ki he hoe 'oku puhi mai.

Ko hono 'o hake 'o Afu'alo Matoto ki he tu'unga Minisita Pa'anga ke veipa moe kau Fakafofonga 'oe Kakai 'ihe Fale he koe tangata falala'anga 'ihe vakai atu 'ae kau Fakafofonga mo Faifekau. Koe fo'i ikuna leva 'eni 'ae Pule'anga, vilohi 'o pehe tokua 'oku tukuhifo 'ae totongi fakalufua 'ae 'uhila mei he US$26m (TOP52) ki he US$17m (TOP34) 'o tali 'ehe kau PRs. In actual fact, 'oku kei tu'u pe 'ae mahu'inga fakakatoa ia 'oe 'uhila 'ihe TOP52 ka 'oku hiki hake 'ae me'a 'e totongi mei he tukuhau 'ae Kakai kihe Shoreline 'o TOP34m instead of TOP26m mei he budget. Legally, this endorsement in the House temau toki fakasanisani'i 'ae patiseti 'ihe Falepa'anga later ka kuo 'asi ia 'ihe minites 'of the Houase kuo paasi 'ae TOP34m to pay out to Shoreline (King & Ramanlal). 'E toki no 'ae Tonga Power Ltd 'ae TOP18m kae malu'i 'ehe Pule'anga 'o fakakakato 'ae 'inasi 'o King & Ramanlal! Malie Kakai!

Na'e 'ohake foki 'ehe Pule'anga 'a Afu'alo ke alea moe kau ngaue fakapule'anga 'ihe'enau monu'ia na'e mole. Na'e 'ikai lava ha uike si'i kuo 'ilo'i 'ehe kau ngaue fakapule'anga 'ae hoe 'oku fakatokotoka mai mo Afu'alo pea nau tukuange he toe alea mo ia pea iku 'o ma'u 'enau feinga
i Tisema 2007 koe 'ikai ke nau tui ki he vilo 'ae Pule'anga!

Kuo 'ohake leva 'a Fielakepa ke ne fakaa'u mai ki he kakai 'ae fo'i hoe hono 2 tokua 'e tukuange 'ae absolute power 'ae Tu'i ki hono kakai! 'Oku mahino foki 'a hono faka'apa'apa'i 'ehe Kakai 'oe Fonua 'a Fielakepa pea 'oku fai moe falala kiai. Malie Kakai!

Fakatokanga'i koe System 'oku ne loka'i 'ae ngutu 'oe tangata lelei ke ne lea mai 'aki 'ae mo'oni..... Koe si'i faingata'a 'eni 'oku fekuki mo e tokolahi 'ae kau ngaue ma'olunga 'ihe Pule'anga! Ka 'oku fai atu 'ae falala kuo poto 'ae kau PRs from past experience!

Kuo fakanofo 'ehe Tu'i 'ene kau Lords 'e toko 3 ('Eiki Talaketi, 'Eiki Taniela Tufui, 'Eiki Tevita Tuou) pea moe Baron 'e 1 (Paloni Fielakepa) pea 'oku nau automatically kau leva 'ihe Kapineti 'a 'Ene 'Afio, 'o 'alu hake leva ia mei he toko 14 'o toko 18! What is HM building, if it is not Absolute Power+?

'Oku headline mai 'ae frontpage 'oe Kele'a 'ihe uike ni kuo "FAKAMO'ONI HUAFA TU'I - FAKAHOKO LILIU 2010!" Koe fo'i takihala lahi 'eni ke pehe 'ehe Kakai kuo lava 'ae me'a na'e feinga kiai 'a hotau No. 1 MP. Ka hono mo'oni 'oku 'ikai mo'oni.

Koe fakamo'oni na'e fai 'ihe fo'i lao ke FOKOTU'U 'AE KOMISONI ke nau ngaue ki he fokotu'utu'u 'ae me'a ke fakahoko'aki 'ae fakalelei fakapolitikale pea ke maau 'enau ngaue by 2010 (NOT 'ae fili 'oe reform).

Tukukehe ange 'e vakai'i 'ehe Komisoni 'ae lipooti 'ae Tu'ipelehake, Tapa3, tenau toe vakai'i 'ae fokotu'utu'u 'ae Tu'i, Kapineti pea mo ha toe kakai kehe. Koe fo'i fihifihi 'eni e ki'i lahilahi! It was engineered to be like that ke 'oua na'a lava 'ae LILIU 'ihe 2010. Pea 'oku tonu hia pe 'ae Tu'i ia ha na'e 'ikai fakamo'oni ia ki ha me'a pe lao 'e fakahoko 'ae liliu 'ihe 2010. Na'e fakamo'oni pe ia he Lao ke fokotu'u 'ae Komisoni ke fai 'enau ngaue ke 'osi kihe 2010!

Kuo kamata ke ha mai 'ae fokotu'utu'u 'ae Tu'i 'ihe'ene fili 'ae kau Lords 'e 3 + one Baron. That makes 4. Ko 'ene fo'i 4 'eni na'e loto kiai. Pea 'e malava pe kene toe liliu 'a mui 'ae toko 4 ko 'eni 'ihe a'u atu kihe taimi 'oe fili...

KOe me'a pe ke tau fakatokanga'i koe 16/11 na'e hoko ia 'ihe 'ikai tali 'e he Pule'anga (who represents the King in Privy Council) 'ae fale'i 'ae Komiti 'ae Tu'ipelehake na'e ofi kihe fiema'u 'ae Kakai. Kapau leva 'oku toe 'iai ha fokotu'utu'u ia 'ae Tu'i 'e fakahu atu kihe Komisoni 'oku mou pehe nai 'e aafe 'ae fokotu'u 'ae Komisoni 'ihe ta'u kaha'u ki he fale'i 'a Hai? Tau toki sio 'ihe ta'u kahau.. Malie kakai!

Koe me'a lahi ia na'e fiema'u 'ehe PM & King was to buy time for the coronation & 'oange 'oe $52m 'ae King & Partners! And they've got it. Congratulations again Feleti Sevele!. Win 'a e PM 'ihe fo'i round ko 'eni! 'Ai ai moe win pe 'ihe miliona!
BIG & Huge Congrads to the PM, pono-man u win this one BIG time!

Ko 'ene win pe 'ae PM & King, kuo fai atu ia he'ena tanaki 'ihe laui $miliona! Ka ko 'etau win pe 'ae Kakaii kuo fai 'ae fakamole ia 'ihe laui $miliona!

MALIE KAKAI! Tau toki sio ki he takai hokoo 'ihe fakahu mai 'ehe Komisoni 'e report ki he Fale 'ihe 2009 session! Tau lepa heke aa hee ki he 2009 he kuo tau fo'i! 'Ai pe hotau topee ki 'olunga he 'oku toe 'ae takai hokoo!

Vvgal, maaka atu ho'o diary 'ae fakamo'oni huafa ko 'eni 'ae Tu'i pe 'e mo'oni 'ihe ta'u kaha'u he fakahu mai 'ae lipooti 'ae Komisoni ke fai 'ae liliu 'ihe 2010! Ka 'ikai pea fakakau atu 'ae fo'i fakamo'oni loi ko 'eni kihe breach 'oe Clause 17 ko 'ai ke ma'u 'ene laui miliona mei he Shoreline!

Poto pe 'a K5 hono fili 'ene kau ka'ate he kuo ne toho loloa atu 'ae kakai na'a tau fa'a falala kiai (Feleti, Fielakepa & Afu'alo, kau atu ai pe mo Uili Fukofuka) 'o fai 'ene ngaue ke fakahoko 'ae me'a 'oku loto kiai. Never-da-mind 2010 kuo ma'u 'ene $52m 'a'ana ia pea hilifaki lelei hono kalauni!

Ki'i 'eke atu pe, kuo u fiu fakasio 'i Tonga ni 'ae kau teu poikoti'i 'oe hilifaki kalauni moe ngaahi falani na'e taa!
Pilo Wrote:BIG & Huge Congrads to the PM, pono-man u win this one BIG time!

Ko 'ene win pe 'ae PM & King, kuo fai atu ia he'ena tanaki 'ihe laui $miliona! Ka ko 'etau win pe 'ae Kakaii kuo fai 'ae fakamole ia 'ihe laui $miliona!

MALIE KAKAI! Tau toki sio ki he takai hokoo 'ihe fakahu mai 'ehe Komisoni 'e report ki he Fale 'ihe 2009 session! Tau lepa heke aa hee ki he 2009 he kuo tau fo'i! 'Ai pe hotau topee ki 'olunga he 'oku toe 'ae takai hokoo!

Vvgal, maaka atu ho'o diary 'ae fakamo'oni huafa ko 'eni 'ae Tu'i pe 'e mo'oni 'ihe ta'u kaha'u he fakahu mai 'ae lipooti 'ae Komisoni ke fai 'ae liliu 'ihe 2010! Ka 'ikai pea fakakau atu 'ae fo'i fakamo'oni loi ko 'eni kihe breach 'oe Clause 17 ko 'ai ke ma'u 'ene laui miliona mei he Shoreline!

Poto pe 'a K5 hono fili 'ene kau ka'ate he kuo ne toho loloa atu 'ae kakai na'a tau fa'a falala kiai (Feleti, Fielakepa & Afu'alo, kau atu ai pe mo Uili Fukofuka) 'o fai 'ene ngaue ke fakahoko 'ae me'a 'oku loto kiai. Never-da-mind 2010 kuo ma'u 'ene $52m 'a'ana ia pea hilifaki lelei hono kalauni!

Ki'i 'eke atu pe, kuo u fiu fakasio 'i Tonga ni 'ae kau teu poikoti'i 'oe hilifaki kalauni moe ngaahi falani na'e taa!

You appear to have a distrust attitude towards the government and anyone that appear to support them. You depicted Feleti, Fielakepa,Afu'alo,&Fukofuka as renegades who deserted the people, and I am disappointed with your attitude as these people still believe and advocated the political reforms and even the King Himself.

Have you ever thought that these people knows something that people like you don't know or understand? These people are not dummies and they must have done something right to be picked by the Establishment, and it is clear to me why you were not picked.

There is a minority in this forum who have the same attitude as you, and thank God that you are only a minority.
From the perspective of a communications major, Michael Field is a HORRIBLE journalist.

This is certainly encouraging news, but I will wait to see how this all plays out. It is one thing to make announcements, another to see and scrutinize the game plan.

For sure, if this is going to be Tonga's new reality, there needs to be a clean up of the house, starting with the PM and his cronies, and I'm sorry to say, but I've lost faith in the current PR's - will there be new elections?
Yes indeed, a long time waiting for such a historical turn of events, which happens in our time. I guess that every Tongan here and abroad must be celebrating this good news. Fakamalo lahi kia 'Akilisi 'i he 'e ne tu'u ma'u 'o 'ikai to e hiki, fakataha pea moe poupou atu 'a e ki'i ni'ihi 'o ho tau fakafofonga. Pea 'oku tau fakamaloo ai ki he 'Otua Mafimafi.

Pea ko hono 'aonga foki ia 'etau fetokoni 'aki 'i he forum ni, 'o tatau pe ia, pe 'na'a te poupou ki he liliu pe 'ikai. Ka kuo mahino 'eni ia 'e kamata 'a e ngaue ki he liliu. Pea mo'oni 'a e fa'a fakatokanga 'a e kau tangata'eiki 'i he 'enau fa'a pehee "Tukuaa 'a e 'aho ke 'alu mo hono 'alunga, ka tau tokanga kitautolu ki he me'a ke hoko atu 'aki 'a e nofo".

Ko e hoko atu leva 'i he fakakaukau 'a e motu'a ni 'oku anga pehe ni. Ko e tukuange mai ko'eni 'o e mafai ki he kakai, ka e to e pe 'a e ki'i konga si'i 'i he tu'i, ko 'eni nai 'a e mafai na'a ne fili ai 'ae kau Lords 'e 3 mo e Baron 'e 1. 'E to e malava nai ke ne to e tanaki mai mo ha ni'ihi kehe in his own choice in any time he likes?

Pea kapau 'e vahe 'a e kau tangata ni mei he tukuhau 'a e kakai, kohai leva 'oku 'i ai 'a e mafai ke fakapulupulu 'aki 'a Taniela Tufui, Dalgety, Tevita Tupou pea mo Fielakepa 'a e "Lord" pea mo e "Baron"?? Faka'osi pe, ko ha to e kamata'anga nai 'eni 'o ha fa'unga fo'ou ke ne tukuatu 'a e mafai mei he hema ka e puke mai 'e he mata'u? Food for thought.
May I offer my thanks and gratitude to all of you who make a strong stands against the principles of those who support the evil system that is beginning to dismantle before our very eyes. YOUR STRONG WORDED LETTERS IN THIS FORUM and others, together with our PR's commitment to their call to the Parliament, help to make life worth living and give people of Tonga something to live for.

Pea tau kau kotoa 'i he fiefia ai, he kou talaatu, kapau na'a tau kei nofo ai pe 'i he fakakoeeeeeeee, mahalo 'oku tau kei felaauaki pe 'o a'u mai ki he 'aho ni. Ka tau vakai ange ki he hoko atu 'a e fakakikihi 'i he fale, pe 'e 'i ai ha'a ne liliu 'i he mahino 'oku 'unu 'a e fonua ke fai tu'utu'uni 'a e kakai. Fakaoli ia ka 'ohovale pe kuo afe kotoa pe 'a e fale ia 'o kau kotoa mo e kakai ta'x'iloa!!!! 'E ui nai ia ko e ha?????

Keep on the good work that have been unfold in our time, though it is only a start, but at least we are moving in the right direction.
Does anyone know why the media was instructed today NOT to ask about the King's latest announcement?

And why have we heard nothing from the local media, yet, such an important announcement is all over the international media?

I am thinking this announcement is just a PR ploy to make the King look favorable? To diffuse a potential uprising during the coronation?

Too many unanswered questions!
hilingaue Wrote:May I offer my thanks and gratitude to all of you who make a strong stands against the principles of those who support the evil system that is beginning to dismantle before our very eyes. YOUR STRONG WORDED LETTERS IN THIS FORUM and others, together with our PR's commitment to their call to the Parliament, help to make life worth living and give people of Tonga something to live for.

Pea tau kau kotoa 'i he fiefia ai, he kou talaatu, kapau na'a tau kei nofo ai pe 'i he fakakoeeeeeeee, mahalo 'oku tau kei felaauaki pe 'o a'u mai ki he 'aho ni. Ka tau vakai ange ki he hoko atu 'a e fakakikihi 'i he fale, pe 'e 'i ai ha'a ne liliu 'i he mahino 'oku 'unu 'a e fonua ke fai tu'utu'uni 'a e kakai. Fakaoli ia ka 'ohovale pe kuo afe kotoa pe 'a e fale ia 'o kau kotoa mo e kakai ta'x'iloa!!!! 'E ui nai ia ko e ha?????

Keep on the good work that have been unfold in our time, though it is only a start, but at least we are moving in the right direction.

'Oku ke pehe,"fakaoli ia ka 'ohovale pe kuo afe kotoa pe 'a e fale ia 'o kau kotoa mo e kakai ta'x'iloa!!!!!'E ui nai ia ko e ha?????
'Oku ou tuilahi ko e me'a eni 'e hoko, he 'oku ou tui 'aupito 'oku kau pe mo e Tu'i pea mo e pule'anga 'i he tui ke fakahoko 'a e Liliu fakatemokalati he ko e founga totonu ia ki he Fonua.

Ko e me'a fakaoli he'ikai ke fu'u tali lelei eni pe fu'u fiefia 'a kinautolu ko ia 'oku nau fehi'a 'i he Tu'i mo Hono Fale, kae 'uma'aa 'a e PM mo e pule'anga.

Ko e ha leva 'a e me'a 'e hoko ki he fa'ahinga ko eni??????
'Oku ou fakamalo lahi au kia 'Isleli Pulu 'ihe'ene lea 'aki 'ae mo'oni, 'OKU TE'EKI AI KE PAU 'AE LILIU 'IHE 2010 (latest Video Tnews) 'ihe fakamo'oni huafa kuo talaki 'e 'Akilisi. Na'a ne pehe 'e toki ma'u mai 'ae lipooti 'ae Komisoni 'ihe ta'u kaha'u pea toki mahino pe koe ha 'ae liliu te nau recommend pea toki alea'i 'ihe Fale pe 'e tali pe 'ikai.

'Oku ou kole atu au kia 'Akilisi ke tuku mu'a hono takihala'i 'ae Kakai 'oe Fonuaa ke nau nofo 'o pehe 'e fai 'ae liliu 'ihe 2010. Tala pe kia kinautolu 'ae mo'oni hange koia kuo talaki 'e 'Isi. Koe taimi 'oku fakakaukau ai 'ae Kakai 'e fai 'ae liliu pea 'oku nau fakakaukau kotoa pe 'e fakahoko 'o fakatatau moe motolo 'oku nau loto kiai 'aia koe fili kotoa 'ehe kakai 'ae kau MPs kihe Fale.

Ka 'ikai hoko 'ae me'a 'oku loto kiai 'ae kakai 'ihe 2010 pea 'oku 'ikai totonu ke fai ha 'ita pe toe lele holo 'a 'Akilisi ke toe uki 'ae kakai he kuo ne 'osi tui pe ia 'e fai 'aki pe 'ae liliu 'aki 'ae me'a 'e 'omai 'ehe Komisoni ko 'eni kuo fakamo'oni huafa kiai 'ae Tu'i pea 'oku totonu pe ke hikinima ia ai moe kau fakafofonga kuo nau talaki kuo mahino 'ae liliu 'ihe 2010.

Na'a ku sio 'ihe to folofola 'ae Tu'i 'anepo he'ene lea ki he Kakai 'oe Fonuaa pea 'oku te fakame'apango'ia 'ihe 'ikai ha kakano 'oe lea na'a ne fai ke fakatatau moe me'a 'oku fokotu'u telinga kiai 'ae kakai 'oe fonua.

Na'a ne (Tu'i) lau hisitolia pe 'ae ngaahi faingata'a moe palopalema 'oe Tu'i 'e 4 kimu'a ai pea a'u mai ki hono taimi pea ne pehe 'e 'iai 'ae fu'u monu'ia lahi 'a Tonga faka'ekonomika hono taimi. Na'a ne faka'osi 'aki pe 'ene fekau'i hono Kakai ke nau 'ofa kihe masiva moe tukuhausia ka 'oku ne faka'ataa pe 'e ia mei ai. Mahino 'eni he'ene ngaue 'aki 'ae fo'i lea "KE MOU" kae 'ikai koe "KE TAU".

Na'e 'osi 'ae lea 'a K5 'oku hala ha'ane fo'i refer 'e taha fekau'aki moe fakalelei fakapolitikale. Na'e pehe foki 'e 'Akilisi 'ihe'enau poloklama moe kau fakafofonga 'ihe po Pulelulu 'oe uike ne ni 'e mahalo 'e toki fai 'ehe Tu'i ha'ane tukupa kihe Kakai ki mu'a 'ihe hilifaki kalauni fekau'aki moe fakalelei fakapolikale ke fakahoko 'ihe 2010. Did the PM tell him that?

'Oku mahino mai pe 'ae me'a 'oku fiema'u 'ehe Tu'i, 'ene laumiliona full stop. 'E poto fakaku koaa 'a 'Akilisi? Pe kuo 'osi fakatau koaa ia? Kole atu mu'a kia 'Isi Pulu, 'ofa mai tu'u ke ma'u, 'oua mu'a na'a ke kau mo koe 'ihe fakatau ma'ama'a pehe'i 'ae falala 'ae kakai! (La'i invitations to the coronation!)

Na'e toe uki 'e 'Akilisi 'ihe TV ke 'i Sipa'ila kotoa 'ae kau pouou 'aneafi (Thursday 31 Jul), ke 'aa pe 'o oo ange. Na'a ku lele hake ai 'ihe 1:00 p.m. mahalo koe toko 30 pe 'oku 'iai pea to'o kotoa moe 'u banners na'e 'iai. Toe talamai 'ehe tokotaha na'e 'iai tonu na'e 'ikai ha Fakafofonga ia 'oe Kakai 'iai ko 'Akilisi pe pea toki hifo ange pe 'a 'Uliti moe Teisina koe 5:00 efiafi ia. Toki pehepehee ange pe mo Tu'i Uata & Sangster pea taimi si'i pe pea na toe pulia. Pehe 'ehe tokotaha ni na'e talu 'ene 'i Sipa'ila 'ihe 10:00 pongipongi, hala ha inu 'e taha 'e 'oange ma'a kinautolu, toki fuke 'ae 'umu kuo 'osi 'ae 5:00 efiafi pea na'e 'ikai kenau tofu pea fakakaukau ia ke 'oange 'ene ki'i milemila ma'ae tokotaha na'e hoko ange kiai ke kai ia ke fiu kae foki aa 'o kumi ha'ane kai.

Koe ha nai 'ae me'a kuo hoko ki he kau feinga liliu? Koe femo'uekina 'ihe katoanga hilifaki kalauni pe kuo hiki 'enau falala mei he TAki?

'E Icnj, ke 'ilo 'ae me'a 'oku ou distrust ai 'ae PM & Gov't? He 'oku ou ngaue 24/7 mo kinautolu pea 'oku te fakame'apango'ia 'enau talanoa kata 'ae too loloa atu 'ae No.1 'oe Kakai 'ihe me'i pulumasima na'e fangafanga'aki 'ehe PM!! Our leaders in Gov't & King do not careless about the political reform or the future of our children, they would do anything ke ma'u 'ae me'a 'oku nau fiema'u even if they have to lie thru their teeths, so be it!
Pilo Wrote:'Oku ou fakamalo lahi au kia 'Isleli Pulu 'ihe'ene lea 'aki 'ae mo'oni, 'OKU TE'EKI AI KE PAU 'AE LILIU 'IHE 2010 (latest Video Tnews) 'ihe fakamo'oni huafa kuo talaki 'e 'Akilisi. Na'a ne pehe 'e toki ma'u mai 'ae lipooti 'ae Komisoni 'ihe ta'u kaha'u pea toki mahino pe koe ha 'ae liliu te nau recommend pea toki alea'i 'ihe Fale pe 'e tali pe 'ikai.

'Oku ou kole atu au kia 'Akilisi ke tuku mu'a hono takihala'i 'ae Kakai 'oe Fonuaa ke nau nofo 'o pehe 'e fai 'ae liliu 'ihe 2010. Tala pe kia kinautolu 'ae mo'oni hange koia kuo talaki 'e 'Isi. Koe taimi 'oku fakakaukau ai 'ae Kakai 'e fai 'ae liliu pea 'oku nau fakakaukau kotoa pe 'e fakahoko 'o fakatatau moe motolo 'oku nau loto kiai 'aia koe fili kotoa 'ehe kakai 'ae kau MPs kihe Fale.

Ka 'ikai hoko 'ae me'a 'oku loto kiai 'ae kakai 'ihe 2010 pea 'oku 'ikai totonu ke fai ha 'ita pe toe lele holo 'a 'Akilisi ke toe uki 'ae kakai he kuo ne 'osi tui pe ia 'e fai 'aki pe 'ae liliu 'aki 'ae me'a 'e 'omai 'ehe Komisoni ko 'eni kuo fakamo'oni huafa kiai 'ae Tu'i pea 'oku totonu pe ke hikinima ia ai moe kau fakafofonga kuo nau talaki kuo mahino 'ae liliu 'ihe 2010.

Na'a ku sio 'ihe to folofola 'ae Tu'i 'anepo he'ene lea ki he Kakai 'oe Fonuaa pea 'oku te fakame'apango'ia 'ihe 'ikai ha kakano 'oe lea na'a ne fai ke fakatatau moe me'a 'oku fokotu'u telinga kiai 'ae kakai 'oe fonua.

Na'a ne (Tu'i) lau hisitolia pe 'ae ngaahi faingata'a moe palopalema 'oe Tu'i 'e 4 kimu'a ai pea a'u mai ki hono taimi pea ne pehe 'e 'iai 'ae fu'u monu'ia lahi 'a Tonga faka'ekonomika hono taimi. Na'a ne faka'osi 'aki pe 'ene fekau'i hono Kakai ke nau 'ofa kihe masiva moe tukuhausia ka 'oku ne faka'ataa pe 'e ia mei ai. Mahino 'eni he'ene ngaue 'aki 'ae fo'i lea "KE MOU" kae 'ikai koe "KE TAU".

Na'e 'osi 'ae lea 'a K5 'oku hala ha'ane fo'i refer 'e taha fekau'aki moe fakalelei fakapolitikale. Na'e pehe foki 'e 'Akilisi 'ihe'enau poloklama moe kau fakafofonga 'ihe po Pulelulu 'oe uike ne ni 'e mahalo 'e toki fai 'ehe Tu'i ha'ane tukupa kihe Kakai ki mu'a 'ihe hilifaki kalauni fekau'aki moe fakalelei fakapolikale ke fakahoko 'ihe 2010. Did the PM tell him that?

'Oku mahino mai pe 'ae me'a 'oku fiema'u 'ehe Tu'i, 'ene laumiliona full stop. 'E poto fakaku koaa 'a 'Akilisi? Pe kuo 'osi fakatau koaa ia? Kole atu mu'a kia 'Isi Pulu, 'ofa mai tu'u ke ma'u, 'oua mu'a na'a ke kau mo koe 'ihe fakatau ma'ama'a pehe'i 'ae falala 'ae kakai! (La'i invitations to the coronation!)

Na'e toe uki 'e 'Akilisi 'ihe TV ke 'i Sipa'ila kotoa 'ae kau pouou 'aneafi (Thursday 31 Jul), ke 'aa pe 'o oo ange. Na'a ku lele hake ai 'ihe 1:00 p.m. mahalo koe toko 30 pe 'oku 'iai pea to'o kotoa moe 'u banners na'e 'iai. Toe talamai 'ehe tokotaha na'e 'iai tonu na'e 'ikai ha Fakafofonga ia 'oe Kakai 'iai ko 'Akilisi pe pea toki hifo ange pe 'a 'Uliti moe Teisina koe 5:00 efiafi ia. Toki pehepehee ange pe mo Tu'i Uata & Sangster pea taimi si'i pe pea na toe pulia. Pehe 'ehe tokotaha ni na'e talu 'ene 'i Sipa'ila 'ihe 10:00 pongipongi, hala ha inu 'e taha 'e 'oange ma'a kinautolu, toki fuke 'ae 'umu kuo 'osi 'ae 5:00 efiafi pea na'e 'ikai kenau tofu pea fakakaukau ia ke 'oange 'ene ki'i milemila ma'ae tokotaha na'e hoko ange kiai ke kai ia ke fiu kae foki aa 'o kumi ha'ane kai.

Koe ha nai 'ae me'a kuo hoko ki he kau feinga liliu? Koe femo'uekina 'ihe katoanga hilifaki kalauni pe kuo hiki 'enau falala mei he TAki?

'E Icnj, ke 'ilo 'ae me'a 'oku ou distrust ai 'ae PM & Gov't? He 'oku ou ngaue 24/7 mo kinautolu pea 'oku te fakame'apango'ia 'enau talanoa kata 'ae too loloa atu 'ae No.1 'oe Kakai 'ihe me'i pulumasima na'e fangafanga'aki 'ehe PM!! Our leaders in Gov't & King do not careless about the political reform or the future of our children, they would do anything ke ma'u 'ae me'a 'oku nau fiema'u even if they have to lie thru their teeths, so be it!

'Oku ou kole heni pe 'e lelei pe kiate ko e ke u email 'a e konga ko eni ho'o tohi ki he PM mo e kakai 'oku nau ngaue mo Ko e? Kapau 'oku 'ikai teke loto kiai pea 'oku lelei pe ia kiate au, he'ikai te u fai 'e au ha me'a pehe. Tali atu
Pilo Wrote:'Oku ou fakamalo lahi au kia 'Isleli Pulu 'ihe'ene lea 'aki 'ae mo'oni, 'OKU TE'EKI AI KE PAU 'AE LILIU 'IHE 2010 (latest Video Tnews) 'ihe fakamo'oni huafa kuo talaki 'e 'Akilisi. Na'a ne pehe 'e toki ma'u mai 'ae lipooti 'ae Komisoni 'ihe ta'u kaha'u pea toki mahino pe koe ha 'ae liliu te nau recommend pea toki alea'i 'ihe Fale pe 'e tali pe 'ikai.

'Oku ou kole atu au kia 'Akilisi ke tuku mu'a hono takihala'i 'ae Kakai 'oe Fonuaa ke nau nofo 'o pehe 'e fai 'ae liliu 'ihe 2010. Tala pe kia kinautolu 'ae mo'oni hange koia kuo talaki 'e 'Isi. Koe taimi 'oku fakakaukau ai 'ae Kakai 'e fai 'ae liliu pea 'oku nau fakakaukau kotoa pe 'e fakahoko 'o fakatatau moe motolo 'oku nau loto kiai 'aia koe fili kotoa 'ehe kakai 'ae kau MPs kihe Fale.

Ka 'ikai hoko 'ae me'a 'oku loto kiai 'ae kakai 'ihe 2010 pea 'oku 'ikai totonu ke fai ha 'ita pe toe lele holo 'a 'Akilisi ke toe uki 'ae kakai he kuo ne 'osi tui pe ia 'e fai 'aki pe 'ae liliu 'aki 'ae me'a 'e 'omai 'ehe Komisoni ko 'eni kuo fakamo'oni huafa kiai 'ae Tu'i pea 'oku totonu pe ke hikinima ia ai moe kau fakafofonga kuo nau talaki kuo mahino 'ae liliu 'ihe 2010.

Na'a ku sio 'ihe to folofola 'ae Tu'i 'anepo he'ene lea ki he Kakai 'oe Fonuaa pea 'oku te fakame'apango'ia 'ihe 'ikai ha kakano 'oe lea na'a ne fai ke fakatatau moe me'a 'oku fokotu'u telinga kiai 'ae kakai 'oe fonua.

Na'a ne (Tu'i) lau hisitolia pe 'ae ngaahi faingata'a moe palopalema 'oe Tu'i 'e 4 kimu'a ai pea a'u mai ki hono taimi pea ne pehe 'e 'iai 'ae fu'u monu'ia lahi 'a Tonga faka'ekonomika hono taimi. Na'a ne faka'osi 'aki pe 'ene fekau'i hono Kakai ke nau 'ofa kihe masiva moe tukuhausia ka 'oku ne faka'ataa pe 'e ia mei ai. Mahino 'eni he'ene ngaue 'aki 'ae fo'i lea "KE MOU" kae 'ikai koe "KE TAU".

Na'e 'osi 'ae lea 'a K5 'oku hala ha'ane fo'i refer 'e taha fekau'aki moe fakalelei fakapolitikale. Na'e pehe foki 'e 'Akilisi 'ihe'enau poloklama moe kau fakafofonga 'ihe po Pulelulu 'oe uike ne ni 'e mahalo 'e toki fai 'ehe Tu'i ha'ane tukupa kihe Kakai ki mu'a 'ihe hilifaki kalauni fekau'aki moe fakalelei fakapolikale ke fakahoko 'ihe 2010. Did the PM tell him that?

'Oku mahino mai pe 'ae me'a 'oku fiema'u 'ehe Tu'i, 'ene laumiliona full stop. 'E poto fakaku koaa 'a 'Akilisi? Pe kuo 'osi fakatau koaa ia? Kole atu mu'a kia 'Isi Pulu, 'ofa mai tu'u ke ma'u, 'oua mu'a na'a ke kau mo koe 'ihe fakatau ma'ama'a pehe'i 'ae falala 'ae kakai! (La'i invitations to the coronation!)

Na'e toe uki 'e 'Akilisi 'ihe TV ke 'i Sipa'ila kotoa 'ae kau pouou 'aneafi (Thursday 31 Jul), ke 'aa pe 'o oo ange. Na'a ku lele hake ai 'ihe 1:00 p.m. mahalo koe toko 30 pe 'oku 'iai pea to'o kotoa moe 'u banners na'e 'iai. Toe talamai 'ehe tokotaha na'e 'iai tonu na'e 'ikai ha Fakafofonga ia 'oe Kakai 'iai ko 'Akilisi pe pea toki hifo ange pe 'a 'Uliti moe Teisina koe 5:00 efiafi ia. Toki pehepehee ange pe mo Tu'i Uata & Sangster pea taimi si'i pe pea na toe pulia. Pehe 'ehe tokotaha ni na'e talu 'ene 'i Sipa'ila 'ihe 10:00 pongipongi, hala ha inu 'e taha 'e 'oange ma'a kinautolu, toki fuke 'ae 'umu kuo 'osi 'ae 5:00 efiafi pea na'e 'ikai kenau tofu pea fakakaukau ia ke 'oange 'ene ki'i milemila ma'ae tokotaha na'e hoko ange kiai ke kai ia ke fiu kae foki aa 'o kumi ha'ane kai.

Koe ha nai 'ae me'a kuo hoko ki he kau feinga liliu? Koe femo'uekina 'ihe katoanga hilifaki kalauni pe kuo hiki 'enau falala mei he TAki?

'E Icnj, ke 'ilo 'ae me'a 'oku ou distrust ai 'ae PM & Gov't? He 'oku ou ngaue 24/7 mo kinautolu pea 'oku te fakame'apango'ia 'enau talanoa kata 'ae too loloa atu 'ae No.1 'oe Kakai 'ihe me'i pulumasima na'e fangafanga'aki 'ehe PM!! Our leaders in Gov't & King do not careless about the political reform or the future of our children, they would do anything ke ma'u 'ae me'a 'oku nau fiema'u even if they have to lie thru their teeths, so be it!

Ko e me'a eni na'a ku lau ki ai ki mu'a, 'a e 'ikai ke tau ma'opo'opo 'etau ngaue. 'Oku mahino mai 'a e loto kehekehe 'a e kau fakafofonga 'o e kakai kotoa pea ko e taha eni 'a e vaivai 'o e feinga liliu mo e 'uhinga 'oku fu'u fuoloa ai hono fakahoko 'a e Liliu.

Ko 'Akilisi ko e fakafofonga fika 'uluaki ia 'o e kakai pea 'oku totonu ke fakaongoongo pea ngaue fakataha 'a e toenga 'o e PRs mo Ia ke nau lototaha 'i he me'a kotoa pe ka e tuku a mu'a 'a e mavahevahe he 'oku faingata'a ke fai ai ha laka ki mu'a.

Tuku a mu'a Pilo e tuihele ka mou ngaue fakataha mu'a ke lava ke fakahoko 'a e Liliu 'oku tau faka'amu kotoa ki ai. malo
Malo e pukepuke fonua moe tauhi ho tau feitu'uni. Teu foki he Monite ki 'api pea koe katoanga ni ne fu'u fakahisitolia, fakafiefia pea toe fakamamahi foki.

[/b]Fakahisitolia:[/b]
Lelei - Ke mahino mai ki he fale 'oe tu'i 'a e 'ofa 'ae kakai 'o nau kei fie pukepuke 'ae ouau fakatonga pea nau foaki mo fakamole 'a 'enau ma'u'anga mo'ui ke fai 'aki 'ae fatongia ki he hilifaki kalauni.
Kovi - 'Oku hange 'eni ia ha modernization 'oe Slavery. Tu'utu'uni ki he fakaafe, tanaki me'akai, etc.
[/b]Fakafiefia:
Lelei - Ne 'asi fiefia mo tue 'ae fonua pea pehe ki he kau 'a'ahi kotoa.
Kovi - 'I he hili 'oe hilifaki kalauni ni, 'oku 'iai nai ha tokoni 'ae pule'anga pe ko ha me'a'ofa ki he kakai faka silini pe 'oatu aa ha ngaahi konga'api ki he kakai 'o hange ko e si'i kakai 'oku fakapaea 'i Tukutonga?
[/b]Fakamamahi:
Lelei - Ka 'oku 'ikai ke a'u 'ae fakakaukau ke nau lea honau ngutu ke tuku pea 'e kei fai pe he'e hou'eiki moe fale 'oe tu'i hono ngaahi fakapopula'i 'ae kakai. Ta 'oku si'isi'i hono ngaahi kinautolu kae 'oua leva ke nau poto.
Kovi - Ka 'ikai ke tau fakavavevave'i 'ae fa'unga ha kakano mo mahino 'ae me'a 'oku tau liliu kiai, 'e hoko ha moveuveu lahi mo toe fakailifia ange ia he 16/11.

Koe anga 'ena ia 'o 'eku sio pea 'oku ou faka'amu ki ha iku'anga lelei. Ka 'ihe taimi tatau, 'oku kei ta'emahino pe kiate au pe koe ha 'ae Needs ke tau kei ma'u ai 'ae tu'i mo e hou'eiki.

Regardless of what we want, we must address what we need. If Tonga needs the king and the nobles, in what sense are they contibuting to society or are they a burden? Some did mentioned that they are a part of Tongan culture. Cultures are meant to be improved and changed for the better and to benefit the living. Mou kataki kamou lafo mai he kuo puputu'u mo'oni pe 'ae ki'i motu'a ni ia.

[/b]
4USTongans Wrote:Malo e pukepuke fonua moe tauhi ho tau feitu'uni. Teu foki he Monite ki 'api pea koe katoanga ni ne fu'u fakahisitolia, fakafiefia pea toe fakamamahi foki.

[/b]Fakahisitolia:[/b]
Lelei - Ke mahino mai ki he fale 'oe tu'i 'a e 'ofa 'ae kakai 'o nau kei fie pukepuke 'ae ouau fakatonga pea nau foaki mo fakamole 'a 'enau ma'u'anga mo'ui ke fai 'aki 'ae fatongia ki he hilifaki kalauni.
Kovi - 'Oku hange 'eni ia ha modernization 'oe Slavery. Tu'utu'uni ki he fakaafe, tanaki me'akai, etc.
[/b]Fakafiefia:
Lelei - Ne 'asi fiefia mo tue 'ae fonua pea pehe ki he kau 'a'ahi kotoa.
Kovi - 'I he hili 'oe hilifaki kalauni ni, 'oku 'iai nai ha tokoni 'ae pule'anga pe ko ha me'a'ofa ki he kakai faka silini pe 'oatu aa ha ngaahi konga'api ki he kakai 'o hange ko e si'i kakai 'oku fakapaea 'i Tukutonga?
[/b]Fakamamahi:
Lelei - Ka 'oku 'ikai ke a'u 'ae fakakaukau ke nau lea honau ngutu ke tuku pea 'e kei fai pe he'e hou'eiki moe fale 'oe tu'i hono ngaahi fakapopula'i 'ae kakai. Ta 'oku si'isi'i hono ngaahi kinautolu kae 'oua leva ke nau poto.
Kovi - Ka 'ikai ke tau fakavavevave'i 'ae fa'unga ha kakano mo mahino 'ae me'a 'oku tau liliu kiai, 'e hoko ha moveuveu lahi mo toe fakailifia ange ia he 16/11.

Koe anga 'ena ia 'o 'eku sio pea 'oku ou faka'amu ki ha iku'anga lelei. Ka 'ihe taimi tatau, 'oku kei ta'emahino pe kiate au pe koe ha 'ae Needs ke tau kei ma'u ai 'ae tu'i mo e hou'eiki.

Regardless of what we want, we must address what we need. If Tonga needs the king and the nobles, in what sense are they contibuting to society or are they a burden? Some did mentioned that they are a part of Tongan culture. Cultures are meant to be improved and changed for the better and to benefit the living. Mou kataki kamou lafo mai he kuo puputu'u mo'oni pe 'ae ki'i motu'a ni ia.

[/b]
" 'Oku kei ta'emahino pe kiate au pe koe ha 'ae needs ke tau kei ma'u ai 'a e tu'i mo e hou'eiki...."

'Oku fiema'u 'aupito ke tau malu'i pea pukepuke 'a e Tu'i mo e Hou'eiki he ko e ta'au ia 'aho tau Fonua, pea ko kinautolu 'oku nau ma'u 'a e Fonua(ownership). Ko hono to e fakalea 'e taha ke toe mahino ange 'oku pehe ni, 'Ko e Tu'i pea mo e Hou'eiki 'a kinautolu 'oku nau ma'u fakalao (ownership) 'a e fonua 'oku 'iloa ko Tonga'.

'Oku ou tui lahi he'ikai teke fiefia 'okapau teke foki atu ki ho 'api, pea 'alu atu ha taha 'o fekau ko e ke ke 'alu ko e mei ho 'api he 'oku 'ikai teke to e fakalao ki ai, 'o hange ko 'etau lea Tonga 'oku pehe; 'Teke'i 'a Lei mei Hono Fu'u Mei'). Ko e Maumau Lao Eni.

Ko e 'uhinga lahi eni 'oku tau kei fiema'u ai 'a e Tu'i pea mo e Hou'eiki. Talamai ange 'e ha taha pe ko e fe 'a e kupu 'i he Lao 'oku ne talamai ai ko Tonga ko e fonua ia 'o e Kakai????

Ko e fakakaukau motu'a foki eni 'oku ke puputu'u ai, pea 'oku 'i ai ha ki'i tokosi'i 'i he forum ni 'oku nau taukave'i 'a e fakakaukau ko eni. Ko e fakakaukau ta'x fakapotopoto eni he 'oku 'ikai ngata 'i he 'ene ta'x fakaLao ka 'oku toe fu'u fakavalevale fau 'aupito.

'Oku hanga 'e he fa'ahinga fakakaukau ko eni 'o vahe ua'i kitautolu, pea ko e me'a pe 'e hoko 'i he 'etau mavae ua 'a e Fonua, te tau toe foki leva 'o Tau (Civil War). Kuo tau 'osi paasi ki tautolu mei he taimi fakapo'uli ko eni. Ko e fakakaukau fakapo'uli mo ta'efakapotopoto eni he ko kitautolu pe te tau to e faingata'a'ia ai.

Ko e kakai 'oku nau taukave'i 'a e fa'ahinga fakakaukau ko eni 'oku 'ikai ke nau 'ofa 'i ho tau fonua mo e kakai, pea ko hono to e fakalea 'e taha; ko e kakai eni 'oku nau poupou'i 'a e ngaue'aki 'a e Liliu fakamalohi (Revolution) ta'x fakaLao, ke fakahoko 'aki 'a 'enau fie taki mo e manumanu ka 'oku 'ikai ko e Liliu fakatemokalati (Reform) ki he pule'anga 'o hange ko e pule'anga Pilitania.

Ko e 'uhinga hono Ua 'oku tau kei fiema'u ai 'a e Tu'i mo e Hou'eiki kene tauhi 'a e ma'uma'uluta mo e melino(keep the balance) 'o 'etau nofo fakafonua, he 'oku faingofua leva ki he kakai ke nau ngaue hala 'aki 'a e mafai (abuse of power) pea fa'ele'i mai mo ha kakai pule faka Tikitato (Dictators) etc, hange ko e palopalema 'oku lolotonga hoko 'i Fiji mo e ngahi fonua lahi 'i mamani, pea he'ikai ke tau fiu kitautolu he sio he me'a ko e Coup, he kuo pau ke to e lahi ange 'a 'etau palopalema.

'Oku tau fiema'u ha system te ne lava 'o kei pukepuke 'a 'etau nofo fakafonua(culture) pea mo to e fakalele fakatemokalati ange 'a e pule'anga, pea ke kei ma'uma'uluta pe 'a e Pou Tuliki ko ia 'e Tolu 'a hotau Fonua 'aia kuo 'osi fakamahino'i 'e he tokolahi 'o e kakai (majority) 'i he lipooti ko ia 'a e Tu'ipelehake.

Ko e Pou Tuliki eni 'e Tolu (Three Pillars) 'a hotau Fonua, Tu'i, Hou'eiki, mo e Kakai, pea 'oku fiema'u ke to e poupou'i ke toe malohi ange, 'a ia ko hono tanaki atu ki ai 'a e Pule'anga fakatemokalati 'a ia 'oku fakalele 'e he kakai pea 'e to e lelei ange ai 'a e Ta'au mo e Fa'unga Ho tau ki'i Fonua. Malo
4USTongan, take heed, and be rest assure that the principle you are standing for, will never ever be move, as its foundation is absolutely rest on the rock of justice, honesty and accountability.

Kuo lava atu 'a e katoanga faka'ofo'ofa mo fiefia, 'i he ngaahi talanoa kuo u fanongo ai 'i he ki'i ni'ihi ne nau lava atu ki ai. Me'apango, he na'aku lau 'a e ki'i faingamalie 'o e ngaahi 'aho maloloo ni, ke fai 'a e ki'i ngaue pea mo 'eku ki'i fanau, 'a ia kuo mau anga maheni pe ki ai 'i he ngaahi 'aho maloloo neongo 'oku 'ikai hoko ma'u pe, 'a ia, ko 'e mau ngaohi 'a e ki'i me'atokoni 'o mau lele takai holo pe 'i ho mau ki'i vahe ni 'o tufotufa atu ki si'i kau uitou kuo maloloo 'a e husepaniti ka e toe pe fa'ee mo e ki'i fanau, taimi 'e ni'ihi 'oku faingamalie pea 'oku a'u atu leva ki si'i kau tangata'eiki mo e kau fine'eiki, fakataha mo ha ki'i me'i suka 'okapau 'oku faingamalie 'a e taimi ko ia.
Fakamolemole lahi atu 4USTongan mo e forum ni na'a pehe kuo te fiehaa 'i he ki'i talaloto fakatu'a kuo u fai, ka 'oku ou ongo'i 'a e me'a 'oku talanoa mai ki ai my fellow Tongan which I am very proud to be part of it, and be sure that I am standing with your principle to the end.

Ko hono mo'oni, kou fiefia lahi 'aupito pe 'i he 'eku fanongo mo tokanga'i 'a e fiefia 'a e ni'ihi 'o e kakai ho tau fonua. Ka 'oku 'ikai 'aupito ko ha 'uhinga ia ke ne teitei uesia pe fakasi'isi'i 'a e mo'oni'i me'a na'e lalanga'aki 'eku mo'ui fakataha mo e fu'u kakai tokolahi 'o e fonua ni, 'o kau ai mo koe, 'a e tokanga ki he me'a 'oku mo'oni, pea ka faingamalie 'a e anga 'o e nofo 'i he mo'ui ni pea manatu'i 'a e masiva mo e tamai mate 'o 'oatu ha fo'i ma. Kae 'ikai ko e toki prearrangement ha fo'i 'ata 'i he TV 'o ha fo'i 'imisi 'o ha tu'i 'oku 'ofa, 'osi 'oku utua ki he Tonga kotoa, 'a e 'osi'osi mahina 'a e feinga pa'anga 'a e ki'i ta'ahine kanisaa na'e fai 'i NZ, mo e 'ikai ha ki'i tokoni 'e taha mei a G5. Talunga mo e teuteu 'o e katoanga ni ke ne toki fakamoleki ai 'a e ki'i koniseti ke tokoni kia Tae Kami. Na'e meimei 'alu he ongoongo 'i Tonga ni mo mamani 'a e 'ofa mo'oni 'a e Tu'i kapau na'a ne 'ave ha $300,000 ke tokoni kia Tae, kae tuku 'a e 'ai 'o e fu'u sea mo e fu'u pulupulu, etc, because the people will difinitely pick up the ploy.

To e fie tokoni atu pe kau tangata neongo 'a e hopohopokia pea mo e fasitanunu 'a e ngaahi peau ta 'o e mo'ui ni. Tuku pe mu'a 'a e tokolahi mo e tokosi'i 'o ha fa'ahinga feohi'anga ke ha'u mo 'alu. Pea ko e me'a koe katoanga 'oku ha'u mo ia mo 'alu. Ka tau piki ke ma'u 'i he ki'i mo'oni mo e ki'i maama na'e foaki ta'etotongi mai. 'E toki katoanga mo'oni 'a e katoanga 'i he palotoloto ai 'a e fakamaau totonu pea mo e mo'oni. Pea ko e 'uhinga ia 'a 'eku 'ofa mo lata ai.
hilingaue Wrote:4USTongan, take heed, and be rest assure that the principle you are standing for, will never ever be move, as its foundation is absolutely rest on the rock of justice, honesty and accountability.

Kuo lava atu 'a e katoanga faka'ofo'ofa mo fiefia, 'i he ngaahi talanoa kuo u fanongo ai 'i he ki'i ni'ihi ne nau lava atu ki ai. Me'apango, he na'aku lau 'a e ki'i faingamalie 'o e ngaahi 'aho maloloo ni, ke fai 'a e ki'i ngaue pea mo 'eku ki'i fanau, 'a ia kuo mau anga maheni pe ki ai 'i he ngaahi 'aho maloloo neongo 'oku 'ikai hoko ma'u pe, 'a ia, ko 'e mau ngaohi 'a e ki'i me'atokoni 'o mau lele takai holo pe 'i ho mau ki'i vahe ni 'o tufotufa atu ki si'i kau uitou kuo maloloo 'a e husepaniti ka e toe pe fa'ee mo e ki'i fanau, taimi 'e ni'ihi 'oku faingamalie pea 'oku a'u atu leva ki si'i kau tangata'eiki mo e kau fine'eiki, fakataha mo ha ki'i me'i suka 'okapau 'oku faingamalie 'a e taimi ko ia.
Fakamolemole lahi atu 4USTongan mo e forum ni na'a pehe kuo te fiehaa 'i he ki'i talaloto fakatu'a kuo u fai, ka 'oku ou ongo'i 'a e me'a 'oku talanoa mai ki ai my fellow Tongan which I am very proud to be part of it, and be sure that I am standing with your principle to the end.

Ko hono mo'oni, kou fiefia lahi 'aupito pe 'i he 'eku fanongo mo tokanga'i 'a e fiefia 'a e ni'ihi 'o e kakai ho tau fonua. Ka 'oku 'ikai 'aupito ko ha 'uhinga ia ke ne teitei uesia pe fakasi'isi'i 'a e mo'oni'i me'a na'e lalanga'aki 'eku mo'ui fakataha mo e fu'u kakai tokolahi 'o e fonua ni, 'o kau ai mo koe, 'a e tokanga ki he me'a 'oku mo'oni, pea ka faingamalie 'a e anga 'o e nofo 'i he mo'ui ni pea manatu'i 'a e masiva mo e tamai mate 'o 'oatu ha fo'i ma. Kae 'ikai ko e toki prearrangement ha fo'i 'ata 'i he TV 'o ha fo'i 'imisi 'o ha tu'i 'oku 'ofa, 'osi 'oku utua ki he Tonga kotoa, 'a e 'osi'osi mahina 'a e feinga pa'anga 'a e ki'i ta'ahine kanisaa na'e fai 'i NZ, mo e 'ikai ha ki'i tokoni 'e taha mei a G5. Talunga mo e teuteu 'o e katoanga ni ke ne toki fakamoleki ai 'a e ki'i koniseti ke tokoni kia Tae Kami. Na'e meimei 'alu he ongoongo 'i Tonga ni mo mamani 'a e 'ofa mo'oni 'a e Tu'i kapau na'a ne 'ave ha $300,000 ke tokoni kia Tae, kae tuku 'a e 'ai 'o e fu'u sea mo e fu'u pulupulu, etc, because the people will difinitely pick up the ploy.

To e fie tokoni atu pe kau tangata neongo 'a e hopohopokia pea mo e fasitanunu 'a e ngaahi peau ta 'o e mo'ui ni. Tuku pe mu'a 'a e tokolahi mo e tokosi'i 'o ha fa'ahinga feohi'anga ke ha'u mo 'alu. Pea ko e me'a koe katoanga 'oku ha'u mo ia mo 'alu. Ka tau piki ke ma'u 'i he ki'i mo'oni mo e ki'i maama na'e foaki ta'etotongi mai. 'E toki katoanga mo'oni 'a e katoanga 'i he palotoloto ai 'a e fakamaau totonu pea mo e mo'oni. Pea ko e 'uhinga ia 'a 'eku 'ofa mo lata ai.

'Oku toki mahino mai ta ko e tangata lotu ko e pea 'oku ke muimui 'i he taha 'a e ngahi fekau 'a Sisu, 'a ia ko e fakahaa'i ai ko e tangata lotu mo'oni ko e 'i ho'o 'a'ahi ki he kau uitou? 'Oku fefe nai 'a e tauhi 'o e 'uluaki fekau mo e fekau hono Ua? Fefe nai 'a e fekau hono Ua pe, 'a ia ko e 'Ofa ki he kaunga'api 'o hange pe Ko Koe. Ko hai ko a ho kaunga'api??

'Oku mahino mai pe 'i ho'o ki'i talaloto, 'oku ke 'ofa pe ki he uitou mo e masiva pea 'oku ngali nai 'oku 'ikai te ke fu'u mahu'inga 'ia mo 'ofa 'i ho kaunga'api? Tu'i, mo e Hou'eiki, pule'anga??? he kapau na'a ke 'ofa mo'oni na'a ke lau ko ha faingamalie eni ke ako'i ki ho'o fanau 'a e 'uhinga mo'oni 'o e 'ofa ki he kaunga'api mo e 'ofa ki ho Fili 'i ha 'enau sio 'oku ke fiefia pea ke poupou 'a e Tu'i mo e kau Taki 'o e Pule'anga. 'Oku ou tui pe 'e to e ki'i fuoloa atu 'a e nofo 'a e fo'i palopalema ko eni 'i he loto ho'o ki'i fanau pea te nau to e paasi atu ki ho fanga mokopuna kae 'oua kuo toki hanga 'e ha taha 'i he famili 'o fakahoko 'a e fakahinohino totonu kiate kinautolu.

Ngali nai 'oku ki'i laulanu mo hange ko e lotu 'a e kau falesi 'eta ki'i lotu???Pe 'oku ngali fai fakamamata pe? Kuo ha 'a e fakahinohino ia 'a Sisu ke ke manatu'i pea fai ma'u pe ho'o ngahi Foaki 'i he Lilo???

'Oku taukave'i foki 'e he kau muslims ko kinautolu pe 'oku finangalo ki ai 'a e 'Otua, pea ko kitautolu kotoa 'oku 'ikai ke kau ki he 'enau Tui mo e Lotu 'oku mala'ia ia, pea 'oku ui leva kinautolu ko e kau 'Infediels". 'Oku nau to e tui foki ko e finangalo ia 'o e 'Otua ke nau faka'auha 'a e kau infidels pea 'oku lelei pe ke nau tamate'i kinautolu (suicide bombers) ke mate ai 'a e kakai 'oku 'ikai ke nau tui tatau mo kinautolu.

'Oku ou manavasi'i na 'oku hange 'a e fakakaukau 'a e ni'ihi ko e fa'ahinga kakai ko eni, 'o 'asi mai ko e lami ka ko e loto ia ko e Uolofi.
Fakamaloo atu mu'a ki he tangata ko Icnnj 'i he fktalanoa 'oku fai. Pea kole fakamolemole atu ki he tokoua ni, na'a 'oku ke uesia 'i he fe'inasi'aki 'oku tau fai. Pea fkmolemole atu foki kiate kimoutolu 'i he forum ni, na'a 'oku fkhoha'a kiate kimoutolu 'a si'ema fakamuna 'oku fai. Pea 'i he mahino kiate au 'oku fepaki lahi 'aupito 'a e ngaahi me'a 'oku ou talanoa atu ki ai pea mo ia 'oku ke tui ki ai, 'o makatu'unga ai 'a ho'o:

a) fakaha mai kiate au 'i ho'o tohi, 'oku ou fk-loea 'i he 'eku fkha mo'oni atu 'eku tui kiate koe, ko e koloa au 'a e 'Otua, 'o 'ikai ko e koloa 'a e tu'i, G5.

b) Na'ake pehe 'oku ou fk-loea 'i he 'eku talaatu kiate koe 'oku 'ikai ko e pou tuliki 'o Tonga 'a e fa'unga ko ia ko e tu'i, hou'eiki mo e kakai, ka ko e fkmaau totonu pea mo e loto 'ofa 'a e pou tuluki 'o ha fonua, 'o kau ki ai mo Tonga. Pea ko e fanau tama 'e ngalingali ofi taha 'i he ngaahi 'aho ni ke tokoni ke ma'u 'a e fakamaau totonu 'a e temokalati.

c) Pea ko e fkmuimui tahaa 'eni, ko ho'o talamai ko e motu'a lotu au, neongo na'a ke to e fakamahino mai pe, ko'eku ki'i lotu "'oku ki'i laulanu mo hange ko e lotu 'a e kau falesi".
'Oku ke tau'ataina pe ke ke fakahingoa au ki ha fa'ahinga hingoa pe, 'o hange ko'eni ko ho'o ui au ko e tokotaha lotu falesi, ka 'okapau 'oku makatu'unga ho'o fakahingoa au 'i he 'eku fakaha atu "KO E KOLOA AU 'A E 'OTUA, KA 'OKU 'IKAI KO E KOLOA 'A E TU'I 'O TONGA" pea 'oku fe'unga pee ia mo koe, he ko e koloa koe 'a e tu'i, pea kuopau ke ke fai ho lelei taha ke hoifua ki ai 'a e tu'i, he ko'ene me'a koe. Manatu'i te ke toki fakahoifua pe ki he 'Otua 'okapau ko 'ene koloa koe. 'Io, ka tokoua 'a e ongo TU'I 'oku ke tauhi ki ai, pea 'oku ee'a mai leva ia 'i he 'e te mo'ui 'a e tokotaha 'oku te kau ki ai.

Faka'osi, ko kinautolu 'oku faka'amu ke fai mo fakahoko 'a e liliu, kae kei poupou fefeka pe ki he fa'unga lolotonga, pea mo hono ngaahi fu'u pou tuliki, ko ia ia 'a e kakai fakatu'utamaki, he ko e 'imisi 'oku nau 'oange kia G5 mo e kau taki ki he 'enau fakalele 'a e fonua, 'oku lelei mo faka'ofo'ofa 'a e me'a kotoa.
Tau toki vakai ange ki he foaki mafai ko'eni, pe 'e fakahoko fakaku. Malo mu'a 'a e talanoa.
hilingaue Wrote:Fakamaloo atu mu'a ki he tangata ko Icnnj 'i he fktalanoa 'oku fai. Pea kole fakamolemole atu ki he tokoua ni, na'a 'oku ke uesia 'i he fe'inasi'aki 'oku tau fai. Pea fkmolemole atu foki kiate kimoutolu 'i he forum ni, na'a 'oku fkhoha'a kiate kimoutolu 'a si'ema fakamuna 'oku fai. Pea 'i he mahino kiate au 'oku fepaki lahi 'aupito 'a e ngaahi me'a 'oku ou talanoa atu ki ai pea mo ia 'oku ke tui ki ai, 'o makatu'unga ai 'a ho'o:

a) fakaha mai kiate au 'i ho'o tohi, 'oku ou fk-loea 'i he 'eku fkha mo'oni atu 'eku tui kiate koe, ko e koloa au 'a e 'Otua, 'o 'ikai ko e koloa 'a e tu'i, G5.

b) Na'ake pehe 'oku ou fk-loea 'i he 'eku talaatu kiate koe 'oku 'ikai ko e pou tuliki 'o Tonga 'a e fa'unga ko ia ko e tu'i, hou'eiki mo e kakai, ka ko e fkmaau totonu pea mo e loto 'ofa 'a e pou tuluki 'o ha fonua, 'o kau ki ai mo Tonga. Pea ko e fanau tama 'e ngalingali ofi taha 'i he ngaahi 'aho ni ke tokoni ke ma'u 'a e fakamaau totonu 'a e temokalati.

c) Pea ko e fkmuimui tahaa 'eni, ko ho'o talamai ko e motu'a lotu au, neongo na'a ke to e fakamahino mai pe, ko'eku ki'i lotu "'oku ki'i laulanu mo hange ko e lotu 'a e kau falesi".
'Oku ke tau'ataina pe ke ke fakahingoa au ki ha fa'ahinga hingoa pe, 'o hange ko'eni ko ho'o ui au ko e tokotaha lotu falesi, ka 'okapau 'oku makatu'unga ho'o fakahingoa au 'i he 'eku fakaha atu "KO E KOLOA AU 'A E 'OTUA, KA 'OKU 'IKAI KO E KOLOA 'A E TU'I 'O TONGA" pea 'oku fe'unga pee ia mo koe, he ko e koloa koe 'a e tu'i, pea kuopau ke ke fai ho lelei taha ke hoifua ki ai 'a e tu'i, he ko'ene me'a koe. Manatu'i te ke toki fakahoifua pe ki he 'Otua 'okapau ko 'ene koloa koe. 'Io, ka tokoua 'a e ongo TU'I 'oku ke tauhi ki ai, pea 'oku ee'a mai leva ia 'i he 'e te mo'ui 'a e tokotaha 'oku te kau ki ai.

Faka'osi, ko kinautolu 'oku faka'amu ke fai mo fakahoko 'a e liliu, kae kei poupou fefeka pe ki he fa'unga lolotonga, pea mo hono ngaahi fu'u pou tuliki, ko ia ia 'a e kakai fakatu'utamaki, he ko e 'imisi 'oku nau 'oange kia G5 mo e kau taki ki he 'enau fakalele 'a e fonua, 'oku lelei mo faka'ofo'ofa 'a e me'a kotoa.
Tau toki vakai ange ki he foaki mafai ko'eni, pe 'e fakahoko fakaku. Malo mu'a 'a e talanoa.

Koe me'a fakafiefia 'ae lava ke mahino 'ae me'a koe MOONI moe TOTONU kihe 'atamai 'oe tangata 'oku mou'i hono konisenisi pea kuo mahino kihe TU'I ,PALEMIA moe PULE'ANGA koe nhaahi TEKE ,TOHITANGI,LAKAFAKAHAAA moe 16/11 koe faka'ilonga 'oe 'OFA pea moe fakamanatu ke nau 'ilo'i koe kakai koe kakai tatau pe mokinautolu koe IMISI 'oe 'OTUA pea 'oku tau TONOUNOU ,KAKA,ITA, LOTOKOVI,MANUMANU,HOLIKOVI,....pea hokohoko atu 'ae lisi ka koe TAIMI pe 'ae TAFOKI kia SIHIVA 'ae tangata KOVI mo ANGAHALA 'o kole 'ae MA'ONI'ONI 'a SIHOVA pea TAFOKI ''OSI 'o FAKATOMALA pea koe TUUNGA 'eni 'e hoko kihe FONUA FAKALUKUFUA meihe TU'I,PALEMIA',PULE'ANGA,HOU'EIKI,FALEALEA,KAKAI PEA MOE MONUMANU MOE LA'IVEVE 'E TAPUAKI'I 'E SIHOVA PEA TENE FAKATAUATAINAI KAPAU TENEU UII MO KOLE 'EKU KELESI.

SIAOSI V,KE MONIMONU MONITONU HOO TATAKI PEA TAPUAKI"I KOE "E SIHOVA PEA FAKALAHI HOO NGAAHI'AHO KE HOKO ATU HO"O PULE "I HE "OTU TONGA < PEA KE MONU"IA "AE FONUA HONO KOTOA.

KOE HELO MOONI KOE,PEA 'OKU "IKAI KOHOO MOMOI MAI "AE MAFAI KOE "ILIFIA PE KOE FO"I KA KOE FINANGALO pe ia 'oe 'OTUA pea koe fakahonohino pe ia 'ae TOHI TAPU KAPAU 'OKUKE FIE HOKO KOE TAKI PEA KOUOPAU keke ngauefakasevaniti .

Kuo hange ha TAUAMAHANGA 'ae fo'i PILIOTE 'ihe TOOMAI 'ae KOLOA mei PALASI kihe 'OTUTONGA pae NGLI PE IA KOE TU"I LAHI
KOE 'AHO NI KUO TAU 'IKUNA PEA KUO IKUNA MOE TU"I NA"E "IKAI HA "ULUNGIA KA KOE HA"U "AE TO"A "O FETAULAKI MOE TO"A PEA KUO FELE"AE TO"A "O TANAKI FAKATAHA IA KOE IKUNA PE KOE TOE KAUKAUA "ANGE IA 'E TAU MALOHI HE "AHONI "IHE KUO HILI .

KUO Mahino kuo taha moe taha "oku taha 'O 'IKAI ke ua ke fahangahangai ka kuo tau taha ke tau ngaue'i hotu pule'anga kiha toe tuunga 'oku tau hoko koe fo'i FETUUNGINGILA he KOLOPE pea TAU TOE POLEPLOE HOTAU TONGA "O MAHINO KOE TONGA FRIENDLY ISLAND. TAU NGaue'i mua 'ae faingamalie peatuku "ae faikehekehe kae tautaha o ngaue kihe mea naatau kole pea kuo FOAKI PEA FAIHAME'A KE MAVIVI HE LOLOTONGANI KE HOKOHOKO ATU KIHE TO'UTANGATA 'OE KAHAU.

MALO "E MA'U KOLOA KUOU KAU HE LAU PEA LAU HE KAU MOHOKU KII FAMILI TAE'ILOA IHA MOMENITI FAKAHISITOLIA PEHE NI. MALO 'E 'ofa PEA tangane masii "e TAKI.MALO 'OFA ATU alani fisher taione auk nz.
[/i][/b]
lcnnj Wrote:
4USTongans Wrote:Regardless of what we want, we must address what we need. If Tonga needs the king and the nobles, in what sense are they contibuting to society or are they a burden? Some did mentioned that they are a part of Tongan culture. Cultures are meant to be improved and changed for the better and to benefit the living. Mou kataki kamou lafo mai he kuo puputu'u mo'oni pe 'ae ki'i motu'a ni ia.

[/b]
" 'Oku kei ta'emahino pe kiate au pe koe ha 'ae needs ke tau kei ma'u ai 'a e tu'i mo e hou'eiki...."

'Oku fiema'u 'aupito ke tau malu'i pea pukepuke 'a e Tu'i mo e Hou'eiki he ko e ta'au ia 'aho tau Fonua, pea ko kinautolu 'oku nau ma'u 'a e Fonua(ownership). Ko hono to e fakalea 'e taha ke toe mahino ange 'oku pehe ni, 'Ko e Tu'i pea mo e Hou'eiki 'a kinautolu 'oku nau ma'u fakalao (ownership) 'a e fonua 'oku 'iloa ko Tonga'.

'Oku ou tui lahi he'ikai teke fiefia 'okapau teke foki atu ki ho 'api, pea 'alu atu ha taha 'o fekau ko e ke ke 'alu ko e mei ho 'api he 'oku 'ikai teke to e fakalao ki ai, 'o hange ko 'etau lea Tonga 'oku pehe; 'Teke'i 'a Lei mei Hono Fu'u Mei'). Ko e Maumau Lao Eni.

Ko e 'uhinga lahi eni 'oku tau kei fiema'u ai 'a e Tu'i pea mo e Hou'eiki. Talamai ange 'e ha taha pe ko e fe 'a e kupu 'i he Lao 'oku ne talamai ai ko Tonga ko e fonua ia 'o e Kakai????

Ko e fakakaukau motu'a foki eni 'oku ke puputu'u ai, pea 'oku 'i ai ha ki'i tokosi'i 'i he forum ni 'oku nau taukave'i 'a e fakakaukau ko eni. Ko e fakakaukau ta'x fakapotopoto eni he 'oku 'ikai ngata 'i he 'ene ta'x fakaLao ka 'oku toe fu'u fakavalevale fau 'aupito.

'Oku hanga 'e he fa'ahinga fakakaukau ko eni 'o vahe ua'i kitautolu, pea ko e me'a pe 'e hoko 'i he 'etau mavae ua 'a e Fonua, te tau toe foki leva 'o Tau (Civil War). Kuo tau 'osi paasi ki tautolu mei he taimi fakapo'uli ko eni. Ko e fakakaukau fakapo'uli mo ta'efakapotopoto eni he ko kitautolu pe te tau to e faingata'a'ia ai.

Ko e kakai 'oku nau taukave'i 'a e fa'ahinga fakakaukau ko eni 'oku 'ikai ke nau 'ofa 'i ho tau fonua mo e kakai, pea ko hono to e fakalea 'e taha; ko e kakai eni 'oku nau poupou'i 'a e ngaue'aki 'a e Liliu fakamalohi (Revolution) ta'x fakaLao, ke fakahoko 'aki 'a 'enau fie taki mo e manumanu ka 'oku 'ikai ko e Liliu fakatemokalati (Reform) ki he pule'anga 'o hange ko e pule'anga Pilitania.

Ko e 'uhinga hono Ua 'oku tau kei fiema'u ai 'a e Tu'i mo e Hou'eiki kene tauhi 'a e ma'uma'uluta mo e melino(keep the balance) 'o 'etau nofo fakafonua, he 'oku faingofua leva ki he kakai ke nau ngaue hala 'aki 'a e mafai (abuse of power) pea fa'ele'i mai mo ha kakai pule faka Tikitato (Dictators) etc, hange ko e palopalema 'oku lolotonga hoko 'i Fiji mo e ngahi fonua lahi 'i mamani, pea he'ikai ke tau fiu kitautolu he sio he me'a ko e Coup, he kuo pau ke to e lahi ange 'a 'etau palopalema.

'Oku tau fiema'u ha system te ne lava 'o kei pukepuke 'a 'etau nofo fakafonua(culture) pea mo to e fakalele fakatemokalati ange 'a e pule'anga, pea ke kei ma'uma'uluta pe 'a e Pou Tuliki ko ia 'e Tolu 'a hotau Fonua 'aia kuo 'osi fakamahino'i 'e he tokolahi 'o e kakai (majority) 'i he lipooti ko ia 'a e Tu'ipelehake.

Ko e Pou Tuliki eni 'e Tolu (Three Pillars) 'a hotau Fonua, Tu'i, Hou'eiki, mo e Kakai, pea 'oku fiema'u ke to e poupou'i ke toe malohi ange, 'a ia ko hono tanaki atu ki ai 'a e Pule'anga fakatemokalati 'a ia 'oku fakalele 'e he kakai pea 'e to e lelei ange ai 'a e Ta'au mo e Fa'unga Ho tau ki'i Fonua. Malo

Malo Icnnj, koe me'a foki 'eni 'oku ou vilitaki atu ki ai ke mahino lelei 'ae 'uhinga 'oku fu'u fiema'u ai 'ae tu'i moe hou'eiki nopele ki Tonga. Kapau 'oku mo'oni 'a ho'o lau 'au, ta ko Tonga ia koe fonua pe ia 'o ha'a moeofo moe hou'eiki ka e hala 'aupito si'i kakai. Ka koe ha leva atautolu ke tau kei vilitaki atu ke nofo he fonua kehe. 'Oku totonu leva ke 'oua te tau tala ko ho tau fonua pe koho tau kakai. Kainga Tonga, ko 'eni kuo fakamahino mai 'eni 'oku 'ikai ko ho tau fonua pea mou kataki atu a 'o tanaki ho'o mou seniti ke mou kumi mo'ui 'aki ki ha ngaahi fonua muli koe 'uhi koe kaha'u ho'o mou fanau. Ta ko hono mo'oni, there are only two pillars, tu'i mo e hou'eiki and the rest of us are slaves. No wonder why they call us; Me'avale[/b] Remember this, When lies gets older, it becomes the truth.[/b]

Na'aku pehee tetau lava 'o vahevahe fakakaukau ke lava ketau femahino'aki 'i he totonu moe faka'atu'i. 'Oku faingamalie 'akitautolu koee 'oku nofo muli, ka ko si'o tau kainga 'oku nau 'i Tonga 'oku nau fehangahangai moe palopalema ni. 'Oku 'uhinga pe 'eku kei 'alu ki Tonga koe 'uhi koe 'ofa ki si'oku kainga moe kakai. Ko 'eku mo'ui 'aku mo 'eku fanau temau ngata pe 'i muli. Ko au pe 'oku 'alu ki Tonga koe fietokoni pea na'e fa'ele'i pe au 'i Tonga.

Oku 'ikai ko ha 'uhinga 'eku 'ohake ke fakafaikehekehe'i 'a e Wants mo e [/b]Needs[/b] ke fakatupu moveuveu pe fakatupu ke mavaeua ai 'a 'etau feinga ki he liliu. Ko 'eku sio tonu 'eni 'i Tonga ni ki he si'i foaki mo e 'ofa 'ae kakai 'i he fu'u katoanga ni, ka 'i he 'osi 'ae katoanga ni kuo foki si'i kakai 'o kei hoko atu pe 'ae kai hamu mo e masiva. Kapau na koe tu'i moe hou'eiki ko ha kakai 'ofa ne nau toe fakakaukau'i ange ha founga 'e taha ke fai 'aki 'a e hilifaki kalauni. Kapau na koe $5 Mil Tongan Pa'anga ne vahevahe ki si'i kakai 'aki 'eni (110K people, average 5 individuals per family, 22,000 families, according to UN report - 40% lives below poverty (8,800 families) koe $568 'e lava ke tokoni 'aki ki he ngaahi famili takitaha.

Koe puputu'u ia 'ae motu'a ni he 'eku sio ki he falahi ange 'ae vaha'a 'o e ma'u me'a moe masiva pea 'e fakautuutu 'o lahi 'oka pau he 'ikai ke nau feinga ke solova kei taimi. Ko 'eku manavasi'i he 'e tuai mai ha valau ia he me'a fakapolitikale kae vave ange 'ae moveuveu ia he me'a faka 'ekonomika. Feinga'i 'ae ekonomika ke lele fakataha moe liliu kae lava ke tolonga 'a e teuaki liliu.

Malo[/b]
4USTongans Wrote:[/i][/b]
lcnnj Wrote:
4USTongans Wrote:Regardless of what we want, we must address what we need. If Tonga needs the king and the nobles, in what sense are they contibuting to society or are they a burden? Some did mentioned that they are a part of Tongan culture. Cultures are meant to be improved and changed for the better and to benefit the living. Mou kataki kamou lafo mai he kuo puputu'u mo'oni pe 'ae ki'i motu'a ni ia.

[/b]
" 'Oku kei ta'emahino pe kiate au pe koe ha 'ae needs ke tau kei ma'u ai 'a e tu'i mo e hou'eiki...."

'Oku fiema'u 'aupito ke tau malu'i pea pukepuke 'a e Tu'i mo e Hou'eiki he ko e ta'au ia 'aho tau Fonua, pea ko kinautolu 'oku nau ma'u 'a e Fonua(ownership). Ko hono to e fakalea 'e taha ke toe mahino ange 'oku pehe ni, 'Ko e Tu'i pea mo e Hou'eiki 'a kinautolu 'oku nau ma'u fakalao (ownership) 'a e fonua 'oku 'iloa ko Tonga'.

'Oku ou tui lahi he'ikai teke fiefia 'okapau teke foki atu ki ho 'api, pea 'alu atu ha taha 'o fekau ko e ke ke 'alu ko e mei ho 'api he 'oku 'ikai teke to e fakalao ki ai, 'o hange ko 'etau lea Tonga 'oku pehe; 'Teke'i 'a Lei mei Hono Fu'u Mei'). Ko e Maumau Lao Eni.

Ko e 'uhinga lahi eni 'oku tau kei fiema'u ai 'a e Tu'i pea mo e Hou'eiki. Talamai ange 'e ha taha pe ko e fe 'a e kupu 'i he Lao 'oku ne talamai ai ko Tonga ko e fonua ia 'o e Kakai????

Ko e fakakaukau motu'a foki eni 'oku ke puputu'u ai, pea 'oku 'i ai ha ki'i tokosi'i 'i he forum ni 'oku nau taukave'i 'a e fakakaukau ko eni. Ko e fakakaukau ta'x fakapotopoto eni he 'oku 'ikai ngata 'i he 'ene ta'x fakaLao ka 'oku toe fu'u fakavalevale fau 'aupito.

'Oku hanga 'e he fa'ahinga fakakaukau ko eni 'o vahe ua'i kitautolu, pea ko e me'a pe 'e hoko 'i he 'etau mavae ua 'a e Fonua, te tau toe foki leva 'o Tau (Civil War). Kuo tau 'osi paasi ki tautolu mei he taimi fakapo'uli ko eni. Ko e fakakaukau fakapo'uli mo ta'efakapotopoto eni he ko kitautolu pe te tau to e faingata'a'ia ai.

Ko e kakai 'oku nau taukave'i 'a e fa'ahinga fakakaukau ko eni 'oku 'ikai ke nau 'ofa 'i ho tau fonua mo e kakai, pea ko hono to e fakalea 'e taha; ko e kakai eni 'oku nau poupou'i 'a e ngaue'aki 'a e Liliu fakamalohi (Revolution) ta'x fakaLao, ke fakahoko 'aki 'a 'enau fie taki mo e manumanu ka 'oku 'ikai ko e Liliu fakatemokalati (Reform) ki he pule'anga 'o hange ko e pule'anga Pilitania.

Ko e 'uhinga hono Ua 'oku tau kei fiema'u ai 'a e Tu'i mo e Hou'eiki kene tauhi 'a e ma'uma'uluta mo e melino(keep the balance) 'o 'etau nofo fakafonua, he 'oku faingofua leva ki he kakai ke nau ngaue hala 'aki 'a e mafai (abuse of power) pea fa'ele'i mai mo ha kakai pule faka Tikitato (Dictators) etc, hange ko e palopalema 'oku lolotonga hoko 'i Fiji mo e ngahi fonua lahi 'i mamani, pea he'ikai ke tau fiu kitautolu he sio he me'a ko e Coup, he kuo pau ke to e lahi ange 'a 'etau palopalema.

'Oku tau fiema'u ha system te ne lava 'o kei pukepuke 'a 'etau nofo fakafonua(culture) pea mo to e fakalele fakatemokalati ange 'a e pule'anga, pea ke kei ma'uma'uluta pe 'a e Pou Tuliki ko ia 'e Tolu 'a hotau Fonua 'aia kuo 'osi fakamahino'i 'e he tokolahi 'o e kakai (majority) 'i he lipooti ko ia 'a e Tu'ipelehake.

Ko e Pou Tuliki eni 'e Tolu (Three Pillars) 'a hotau Fonua, Tu'i, Hou'eiki, mo e Kakai, pea 'oku fiema'u ke to e poupou'i ke toe malohi ange, 'a ia ko hono tanaki atu ki ai 'a e Pule'anga fakatemokalati 'a ia 'oku fakalele 'e he kakai pea 'e to e lelei ange ai 'a e Ta'au mo e Fa'unga Ho tau ki'i Fonua. Malo

Malo Icnnj, koe me'a foki 'eni 'oku ou vilitaki atu ki ai ke mahino lelei 'ae 'uhinga 'oku fu'u fiema'u ai 'ae tu'i moe hou'eiki nopele ki Tonga. Kapau 'oku mo'oni 'a ho'o lau 'au, ta ko Tonga ia koe fonua pe ia 'o ha'a moeofo moe hou'eiki ka e hala 'aupito si'i kakai. Ka koe ha leva atautolu ke tau kei vilitaki atu ke nofo he fonua kehe. 'Oku totonu leva ke 'oua te tau tala ko ho tau fonua pe koho tau kakai. Kainga Tonga, ko 'eni kuo fakamahino mai 'eni 'oku 'ikai ko ho tau fonua pea mou kataki atu a 'o tanaki ho'o mou seniti ke mou kumi mo'ui 'aki ki ha ngaahi fonua muli koe 'uhi koe kaha'u ho'o mou fanau. Ta ko hono mo'oni, there are only two pillars, tu'i mo e hou'eiki and the rest of us are slaves. No wonder why they call us; Me'avale[/b] Remember this, When lies gets older, it becomes the truth.[/b]

Na'aku pehee tetau lava 'o vahevahe fakakaukau ke lava ketau femahino'aki 'i he totonu moe faka'atu'i. 'Oku faingamalie 'akitautolu koee 'oku nofo muli, ka ko si'o tau kainga 'oku nau 'i Tonga 'oku nau fehangahangai moe palopalema ni. 'Oku 'uhinga pe 'eku kei 'alu ki Tonga koe 'uhi koe 'ofa ki si'oku kainga moe kakai. Ko 'eku mo'ui 'aku mo 'eku fanau temau ngata pe 'i muli. Ko au pe 'oku 'alu ki Tonga koe fietokoni pea na'e fa'ele'i pe au 'i Tonga.

Oku 'ikai ko ha 'uhinga 'eku 'ohake ke fakafaikehekehe'i 'a e Wants mo e [/b]Needs[/b] ke fakatupu moveuveu pe fakatupu ke mavaeua ai 'a 'etau feinga ki he liliu. Ko 'eku sio tonu 'eni 'i Tonga ni ki he si'i foaki mo e 'ofa 'ae kakai 'i he fu'u katoanga ni, ka 'i he 'osi 'ae katoanga ni kuo foki si'i kakai 'o kei hoko atu pe 'ae kai hamu mo e masiva. Kapau na koe tu'i moe hou'eiki ko ha kakai 'ofa ne nau toe fakakaukau'i ange ha founga 'e taha ke fai 'aki 'a e hilifaki kalauni. Kapau na koe $5 Mil Tongan Pa'anga ne vahevahe ki si'i kakai 'aki 'eni (110K people, average 5 individuals per family, 22,000 families, according to UN report - 40% lives below poverty (8,800 families) koe $568 'e lava ke tokoni 'aki ki he ngaahi famili takitaha.

Koe puputu'u ia 'ae motu'a ni he 'eku sio ki he falahi ange 'ae vaha'a 'o e ma'u me'a moe masiva pea 'e fakautuutu 'o lahi 'oka pau he 'ikai ke nau feinga ke solova kei taimi. Ko 'eku manavasi'i he 'e tuai mai ha valau ia he me'a fakapolitikale kae vave ange 'ae moveuveu ia he me'a faka 'ekonomika. Feinga'i 'ae ekonomika ke lele fakataha moe liliu kae lava ke tolonga 'a e teuaki liliu.

Malo[/b]

Fakamalo atu ki he talanga mai, pea ko e 'uhinga foki eni 'a 'etau talanga ke tau femahino'aki. Ko e me'a mahu'inga 'aupito 'a e femahino'aki (communication) 'ikai ngata 'i he fakapisinisi, ka 'i he me'a kotoa pe.

Na'a ke fiema'u foki ke fai atu ha tali totonu ho'o fehu'i pea ko e fehu'i lelei 'aupito pea na'a ku 'oatu 'a e tali 'o fakatatau pe ki ho'o fehu'i, ka 'oku ou kole fakamolemole kiate ko e kapau ne hoko 'eku tali ke uesia ai ho'o fakakaukau.

'Oku fu'u fiema'u 'aupito ke mahino kiate kitautolu 'a e me'a mahu'inga ko eni: 'Oku 'ikai ke Haohaoa ha fa'ahinga pule'anga(political system) ia 'i he mamani 'o a'u pe ki he system fakatemokalati he 'oku kei hoko pe 'a e ngahi palopalema tatau ia 'i he system kotoa pe.

Ko e pule'anga pe 'e taha 'oku 'ikai ke corrupt pea 'oku haohaoa, 'a e Pule'anga pe 'o e 'OTUA.

Ko hotau pule'anga lolotonga 'oku 'ikai ko ha pule'anga haohaoa mo ia foki, pea ko e me'a ia 'oku fiema'u ai ke fakahoko 'a e political change he 'oku fiema'u 'e he kakai ke to e lelei ange hono fakalele 'o e pule'anga mei he founga lolotonga.

'Oku mahino kiate au 'a e ngahi tonounou 'oku ke lau mai ki ai, pea 'oku 'ikai ke puli eni ki he Tonga kotoa. Ko e 'uhinga ia 'oku fu'u fiema'u ai ke tau ngaue fakataha mo e pule'anga ke lava ke to e lelei ange hono fakalele pea ke tokoni ki he kakai 'o e fonua.

'Oku 'ikai foki ke u poupou'i 'a e fakakaukau ne totonu ke tuku 'a e hilifaki kalauni ka e foaki 'a e pa'anga ko ia ki he kakai ($568) 'o fakatatau mo ho'o fika, he 'oku 'ikai foki ke u tui 'oku totonu ke tau tukuaki'i 'a e pule'anga ko e 'uhinga ia 'oku masiva ai 'a e kakai 'e ni'ihi 'i ho tau fonua. 'Oku fiema'u ke ngaue'i pe 'e he tangata 'ene pa'anga mo e koloa he tene fiefia ange ai(appreciate) ko e me'a kuo ne ngaue'i.

Ko e me'a foki ke mahino ki he kakai 'i Tonga, kapau te nau ngaue malohi ki 'uta mo tahi 'e 'ikai ke nau masiva kinautolu pea 'e ma'u pe mo 'enau seniti ke fai 'aki honau loto. Na'a tau feinga kotoa pe mo ngaue malohi pea a'u kihe feinga mai 'a e ni'ihi ki muli ni ke tokoni ki ho nau ngahi famili pea 'oku tau'ataina e tokotaha kotoa pe 'i Tonga ke fai e me'a tatau, pea 'oku tau 'ilo kotoa 'a e lelei 'o e ngaue malohi.

Ko e me'a foki ke mahino kiate kitautolu 'oku 'i he fonua kotoa pe 'i mamani ia 'a e kakai Masiva mo e kakai Tu'umalie. Teke lava ke 'ilo eni 'i USA, Australia, NZ, Uk, China, pe ha to e fonua pe 'i mamani. Ko e taha eni ia ha palopalema lahi (social problems) 'i he ngahi fonua kotoa pe 'i mamani 'o kau ai mo Tonga. Ko e fo'ui fakafo'ituitui eni ia, ka 'oku 'ikai ko e fo'ui 'o e pule'anga.

Ko e me'a mahu'inga ia ke mahino kiate kitautolu ko e Tonga kitautolu pea 'oku kehe atu pe 'a e loto 'ofa ia 'a e Tonga he 'oku makehe atu pe kitautolu ia mei ha to e fonua 'i he mamani. He 'oku tau lava ke fie tokoni ki ho tau kakai 'o vahevahe 'e tau me'a kotoa pe pea 'oku 'ikai ai ke tau 'ilo ha fiekaia mo e tukuhausia 'i ho tau fonua.

'Oku 'ikai ke lava eni ia ke hoko 'i muli ni pe ha toe fonua 'i mamani, he 'oku ou tui au 'oku tafe 'a e toto 'o Sisu 'i hotau ngahi kalava, he ko e me'a ia 'oku tau ma'u ai 'a e 'ofa.

Ko hotau fonua 'oku hange pe ha fo'i famili 'e taha, 'a ia ko e Tu'i mo hono fale ko 'etau ongomatu'a ia pea 'oku tau piki kotoa kiai.
Kuo finangalo 'a 'Ene 'Afio 'o fakamo'oni huafa ki he Komisoni fakalelei ke fakahoko 'a e Liliu faka politikale 'oku fiema'u ki ho tau fonua. Ko e fakamo'oni eni 'oku mahino ki he Tu'i mo e Pule'anga 'a e palopalema pea 'oku totonu ke tau ngaue fakataha mo kinautolu ke lava ke tau ma'u 'a e fa'ahinga pule'anga (model) totonu 'oku fe'unga mo 'etau fiema'u ki he kaha'u hotau fonua.

Manatu'i 'e lava ma'u pe ke hoko 'a e faikehkehe 'i he 'etau ngahi fakakaukau(opinions) 'i he taimi kotoa pe, pea 'oku 'ikai ko ha me'a eni ia ke tapuni ai 'a e laine 'o 'etau fetu'utaki (line of communication)pe hoko ai ke tau femamahi'aki, he kuo pau ke hoko ma'u pe eni ia, pea ko e me'a normal pe eni ia ka 'oku 'ikai ko ha palopalema ia.

'Oku totonu foki ke mahino kiate ko e, 'oku tau tui kotoa pea loto ke fakahoko 'a e Liliu fakatemokalati kihe pule'anga, pea ko e me'a eni ke tau ngaue fakataha kotoa ki ai ke fakahoko ia, pea 'e toki lava leva ke ne tokoni ki hono langa'i hake 'a e me'a faka 'ekonomika (economics) 'a e fonua, etc. Malo.
Malo[/b]
[/quote]

Fakamalo atu ki he talanga mai, pea ko e 'uhinga foki eni 'a 'etau talanga ke tau femahino'aki. Ko e me'a mahu'inga 'aupito 'a e femahino'aki (communication) 'ikai ngata 'i he fakapisinisi, ka 'i he me'a kotoa pe.

Na'a ke fiema'u foki ke fai atu ha tali totonu ho'o fehu'i pea ko e fehu'i lelei 'aupito pea na'a ku 'oatu 'a e tali 'o fakatatau pe ki ho'o fehu'i, ka 'oku ou kole fakamolemole kiate ko e kapau ne hoko 'eku tali ke uesia ai ho'o fakakaukau.

'Oku fu'u fiema'u 'aupito ke mahino kiate kitautolu 'a e me'a mahu'inga ko eni: 'Oku 'ikai ke Haohaoa ha fa'ahinga pule'anga(political system) ia 'i he mamani 'o a'u pe ki he system fakatemokalati he 'oku kei hoko pe 'a e ngahi palopalema tatau ia 'i he system kotoa pe.

Ko e pule'anga pe 'e taha 'oku 'ikai ke corrupt pea 'oku haohaoa, 'a e Pule'anga pe 'o e 'OTUA.

Ko hotau pule'anga lolotonga 'oku 'ikai ko ha pule'anga haohaoa mo ia foki, pea ko e me'a ia 'oku fiema'u ai ke fakahoko 'a e political change he 'oku fiema'u 'e he kakai ke to e lelei ange hono fakalele 'o e pule'anga mei he founga lolotonga.

'Oku mahino kiate au 'a e ngahi tonounou 'oku ke lau mai ki ai, pea 'oku 'ikai ke puli eni ki he Tonga kotoa. Ko e 'uhinga ia 'oku fu'u fiema'u ai ke tau ngaue fakataha mo e pule'anga ke lava ke to e lelei ange hono fakalele pea ke tokoni ki he kakai 'o e fonua.

'Oku 'ikai foki ke u poupou'i 'a e fakakaukau ne totonu ke tuku 'a e hilifaki kalauni ka e foaki 'a e pa'anga ko ia ki he kakai ($568) 'o fakatatau mo ho'o fika, he 'oku 'ikai foki ke u tui 'oku totonu ke tau tukuaki'i 'a e pule'anga ko e 'uhinga ia 'oku masiva ai 'a e kakai 'e ni'ihi 'i ho tau fonua. 'Oku fiema'u ke ngaue'i pe 'e he tangata 'ene pa'anga mo e koloa he tene fiefia ange ai(appreciate) ko e me'a kuo ne ngaue'i.

Ko e me'a foki ke mahino ki he kakai 'i Tonga, kapau te nau ngaue malohi ki 'uta mo tahi 'e 'ikai ke nau masiva kinautolu pea 'e ma'u pe mo 'enau seniti ke fai 'aki honau loto. Na'a tau feinga kotoa pe mo ngaue malohi pea a'u kihe feinga mai 'a e ni'ihi ki muli ni ke tokoni ki ho nau ngahi famili pea 'oku tau'ataina e tokotaha kotoa pe 'i Tonga ke fai e me'a tatau, pea 'oku tau 'ilo kotoa 'a e lelei 'o e ngaue malohi.

Ko e me'a foki ke mahino kiate kitautolu 'oku 'i he fonua kotoa pe 'i mamani ia 'a e kakai Masiva mo e kakai Tu'umalie. Teke lava ke 'ilo eni 'i USA, Australia, NZ, Uk, China, pe ha to e fonua pe 'i mamani. Ko e taha eni ia ha palopalema lahi (social problems) 'i he ngahi fonua kotoa pe 'i mamani 'o kau ai mo Tonga. Ko e fo'ui fakafo'ituitui eni ia, ka 'oku 'ikai ko e fo'ui 'o e pule'anga.

Ko e me'a mahu'inga ia ke mahino kiate kitautolu ko e Tonga kitautolu pea 'oku kehe atu pe 'a e loto 'ofa ia 'a e Tonga he 'oku makehe atu pe kitautolu ia mei ha to e fonua 'i he mamani. He 'oku tau lava ke fie tokoni ki ho tau kakai 'o vahevahe 'e tau me'a kotoa pe pea 'oku 'ikai ai ke tau 'ilo ha fiekaia mo e tukuhausia 'i ho tau fonua.

'Oku 'ikai ke lava eni ia ke hoko 'i muli ni pe ha toe fonua 'i mamani, he 'oku ou tui au 'oku tafe 'a e toto 'o Sisu 'i hotau ngahi kalava, he ko e me'a ia 'oku tau ma'u ai 'a e 'ofa.

Ko hotau fonua 'oku hange pe ha fo'i famili 'e taha, 'a ia ko e Tu'i mo hono fale ko 'etau ongomatu'a ia pea 'oku tau piki kotoa kiai.
Kuo finangalo 'a 'Ene 'Afio 'o fakamo'oni huafa ki he Komisoni fakalelei ke fakahoko 'a e Liliu faka politikale 'oku fiema'u ki ho tau fonua. Ko e fakamo'oni eni 'oku mahino ki he Tu'i mo e Pule'anga 'a e palopalema pea 'oku totonu ke tau ngaue fakataha mo kinautolu ke lava ke tau ma'u 'a e fa'ahinga pule'anga (model) totonu 'oku fe'unga mo 'etau fiema'u ki he kaha'u hotau fonua.

Manatu'i 'e lava ma'u pe ke hoko 'a e faikehkehe 'i he 'etau ngahi fakakaukau(opinions) 'i he taimi kotoa pe, pea 'oku 'ikai ko ha me'a eni ia ke tapuni ai 'a e laine 'o 'etau fetu'utaki (line of communication)pe hoko ai ke tau femamahi'aki, he kuo pau ke hoko ma'u pe eni ia, pea ko e me'a normal pe eni ia ka 'oku 'ikai ko ha palopalema ia.

'Oku totonu foki ke mahino kiate ko e, 'oku tau tui kotoa pea loto ke fakahoko 'a e Liliu fakatemokalati kihe pule'anga, pea ko e me'a eni ke tau ngaue fakataha kotoa ki ai ke fakahoko ia, pea 'e toki lava leva ke ne tokoni ki hono langa'i hake 'a e me'a faka 'ekonomika (economics) 'a e fonua, etc.

Malo.

Malo e talanga Icnnj, ta hokohoko atu pe he'e lava pe ke mahino 'aupito 'ae ngaahi poini 'oku ta fetalanoa'aki ai. Ne 'ikai keu pehee 'e au ke tuku 'ae hilifaki kalauni, na 'aku pehee atu me'a ni 'oku 'ikai ke nau toe fakakaukau'i ha founga ke fai 'aki 'ae hilifaki kalauni. Koe pou(Pillar) ia e 2(tu'i moe hou'eiki) kuo fu'u malohi pea 'oku to to atu hono malohi, koe fu'u pou 'oe kakai koe fo'i tu'aniu pe.

Ko ho'o pehe ko e fale 'oe tu'i 'oku hange ko 'etau ongomatu'a ia. Ko 'eku tali pe, ko e ongomatu'a ta'x'ofa mo ta'etopono. Kuo tau lalahi pea fakakaukau aa e 'uto 'o 'ilo'i 'oku 'ikai 'ofa 'a Papa ia mo Mama 'ia kitautolu. Na'e fakamo'ui pe kitautolu ke ngaue mo fai honau loto (slavery). Mordernize pe 'o 'ai kau matapule, ha'a, religion, etc.

'Oku ta tui tatau he takitaha ngaue'i 'ene mo'ui, ka 'oku ou sio tonu heni he si'i kakai 'oku nau fie taumata'u, kupenga, ngoue, etc. ka 'oku 'ikai ha seniti ke fakatau ha popao, afo, mata'u, kupenga, etc. Ka 'alu 'o ngaue leipa ('ikai ke lahi ha ngaue ia 'oku hire) mamalo 'e ma'u ha $30 - $50 he uike. Koe malo pe ka ma'u ha kai mo ha ki'i vala 'oe fanau. Koe ki'i vaka fiber fute 13 'oku $1,700.00. Koe kupenga ia kuo pau ke toe laiseni. Koe ngoue pe 'oka pau 'oku 'iai si'ato 'api 'uta ke fai ai. Koe me'a ia 'oku ou feinga atu ai ki he kau taki ke feinga ke lele fakataha 'ae liliu moe 'ohake 'ae 'ekonomika fakataha pe. Neongo ka lele fakatemokalati 'ae pule'anga, ka kovi 'ohua e ekonomika, e kei lahi mo fakautuutu atu 'ae moveuveu ia.

'Oku 'ikai foki ko ha tokotaha lotu au, ka 'okapau ko e pule'anga 'oe 'Otua 'oku haohaoa, koe ha 'oku 'ikai ai ke tau feinga'i 'a Tonga ke pehee. 'Oku hange 'oku tau sai'ia pe tali pe 'a e mediocrity. If we want to be proud of Tonga, then we must not settle for less. Ko ho'o pehe ko e ko hono tauhi 'oe tu'i moe hou'eiki ke keep e balance he ka tuku ki he kakai 'e hoko ai ha moveuveu hange ko e ngaahi fonua muli. Ko Aust., NZ, USA, 'oku fakalele 'e he kakai. Your assumption that the people will fight over leaderships like in other countries is almost an insult. You assume that the people of Tonga will fight among themselves for power, etc.. Kuo mamama 'a e kakai ia pea koe ngaahi fakakaukau 'eni 'oku kei fihia ai 'a e tu'i moe hou'eiki. 'Oku nau fakakaukau 'oku vale 'ae kakai pea 'oku nau pehe ko e kakai ke nau punou ange ma'u pe pea fai pe me'a 'oku nau talamai ta'x toe fehu'ia. They are human just like us, they can be smart or as dumb, just like us.

Toki hoko atu.
lcnnj Wrote:
Pilo Wrote:'Oku ou fakamalo lahi au kia 'Isleli Pulu 'ihe'ene lea 'aki 'ae mo'oni, 'OKU TE'EKI AI KE PAU 'AE LILIU 'IHE 2010 (latest Video Tnews) 'ihe fakamo'oni huafa kuo talaki 'e 'Akilisi. Na'a ne pehe 'e toki ma'u mai 'ae lipooti 'ae Komisoni 'ihe ta'u kaha'u pea toki mahino pe koe ha 'ae liliu te nau recommend pea toki alea'i 'ihe Fale pe 'e tali pe 'ikai.

'Oku ou kole atu au kia 'Akilisi ke tuku mu'a hono takihala'i 'ae Kakai 'oe Fonuaa ke nau nofo 'o pehe 'e fai 'ae liliu 'ihe 2010. Tala pe kia kinautolu 'ae mo'oni hange koia kuo talaki 'e 'Isi. Koe taimi 'oku fakakaukau ai 'ae Kakai 'e fai 'ae liliu pea 'oku nau fakakaukau kotoa pe 'e fakahoko 'o fakatatau moe motolo 'oku nau loto kiai 'aia koe fili kotoa 'ehe kakai 'ae kau MPs kihe Fale.

Ka 'ikai hoko 'ae me'a 'oku loto kiai 'ae kakai 'ihe 2010 pea 'oku 'ikai totonu ke fai ha 'ita pe toe lele holo 'a 'Akilisi ke toe uki 'ae kakai he kuo ne 'osi tui pe ia 'e fai 'aki pe 'ae liliu 'aki 'ae me'a 'e 'omai 'ehe Komisoni ko 'eni kuo fakamo'oni huafa kiai 'ae Tu'i pea 'oku totonu pe ke hikinima ia ai moe kau fakafofonga kuo nau talaki kuo mahino 'ae liliu 'ihe 2010.

Na'a ku sio 'ihe to folofola 'ae Tu'i 'anepo he'ene lea ki he Kakai 'oe Fonuaa pea 'oku te fakame'apango'ia 'ihe 'ikai ha kakano 'oe lea na'a ne fai ke fakatatau moe me'a 'oku fokotu'u telinga kiai 'ae kakai 'oe fonua.

Na'a ne (Tu'i) lau hisitolia pe 'ae ngaahi faingata'a moe palopalema 'oe Tu'i 'e 4 kimu'a ai pea a'u mai ki hono taimi pea ne pehe 'e 'iai 'ae fu'u monu'ia lahi 'a Tonga faka'ekonomika hono taimi. Na'a ne faka'osi 'aki pe 'ene fekau'i hono Kakai ke nau 'ofa kihe masiva moe tukuhausia ka 'oku ne faka'ataa pe 'e ia mei ai. Mahino 'eni he'ene ngaue 'aki 'ae fo'i lea "KE MOU" kae 'ikai koe "KE TAU".

Na'e 'osi 'ae lea 'a K5 'oku hala ha'ane fo'i refer 'e taha fekau'aki moe fakalelei fakapolitikale. Na'e pehe foki 'e 'Akilisi 'ihe'enau poloklama moe kau fakafofonga 'ihe po Pulelulu 'oe uike ne ni 'e mahalo 'e toki fai 'ehe Tu'i ha'ane tukupa kihe Kakai ki mu'a 'ihe hilifaki kalauni fekau'aki moe fakalelei fakapolikale ke fakahoko 'ihe 2010. Did the PM tell him that?

'Oku mahino mai pe 'ae me'a 'oku fiema'u 'ehe Tu'i, 'ene laumiliona full stop. 'E poto fakaku koaa 'a 'Akilisi? Pe kuo 'osi fakatau koaa ia? Kole atu mu'a kia 'Isi Pulu, 'ofa mai tu'u ke ma'u, 'oua mu'a na'a ke kau mo koe 'ihe fakatau ma'ama'a pehe'i 'ae falala 'ae kakai! (La'i invitations to the coronation!)

Na'e toe uki 'e 'Akilisi 'ihe TV ke 'i Sipa'ila kotoa 'ae kau pouou 'aneafi (Thursday 31 Jul), ke 'aa pe 'o oo ange. Na'a ku lele hake ai 'ihe 1:00 p.m. mahalo koe toko 30 pe 'oku 'iai pea to'o kotoa moe 'u banners na'e 'iai. Toe talamai 'ehe tokotaha na'e 'iai tonu na'e 'ikai ha Fakafofonga ia 'oe Kakai 'iai ko 'Akilisi pe pea toki hifo ange pe 'a 'Uliti moe Teisina koe 5:00 efiafi ia. Toki pehepehee ange pe mo Tu'i Uata & Sangster pea taimi si'i pe pea na toe pulia. Pehe 'ehe tokotaha ni na'e talu 'ene 'i Sipa'ila 'ihe 10:00 pongipongi, hala ha inu 'e taha 'e 'oange ma'a kinautolu, toki fuke 'ae 'umu kuo 'osi 'ae 5:00 efiafi pea na'e 'ikai kenau tofu pea fakakaukau ia ke 'oange 'ene ki'i milemila ma'ae tokotaha na'e hoko ange kiai ke kai ia ke fiu kae foki aa 'o kumi ha'ane kai.

Koe ha nai 'ae me'a kuo hoko ki he kau feinga liliu? Koe femo'uekina 'ihe katoanga hilifaki kalauni pe kuo hiki 'enau falala mei he TAki?

'E Icnj, ke 'ilo 'ae me'a 'oku ou distrust ai 'ae PM & Gov't? He 'oku ou ngaue 24/7 mo kinautolu pea 'oku te fakame'apango'ia 'enau talanoa kata 'ae too loloa atu 'ae No.1 'oe Kakai 'ihe me'i pulumasima na'e fangafanga'aki 'ehe PM!! Our leaders in Gov't & King do not careless about the political reform or the future of our children, they would do anything ke ma'u 'ae me'a 'oku nau fiema'u even if they have to lie thru their teeths, so be it!

'Oku ou kole heni pe 'e lelei pe kiate ko e ke u email 'a e konga ko eni ho'o tohi ki he PM mo e kakai 'oku nau ngaue mo Ko e? Kapau 'oku 'ikai teke loto kiai pea 'oku lelei pe ia kiate au, he'ikai te u fai 'e au ha me'a pehe. Tali atu

Incj, kataki he tuai atu 'ae tali atu ho'o kole. 'IO, meili'i atu 'e koe ha me'a pe 'oku ke fie meili'i atu. Manatu'i na'a ngalo 'a 'Eseta moe kau fale'i ke ke meili atu kiai ee, he 'oku nau lolotonga paa 'ee heeni atu 'ihe tukulolo kuo fai 'ehe kau Feinga Li!
lcnnj Wrote:
Pilo Wrote:'Oku ou fakamalo lahi au kia 'Isleli Pulu 'ihe'ene lea 'aki 'ae mo'oni, 'OKU TE'EKI AI KE PAU 'AE LILIU 'IHE 2010 (latest Video Tnews) 'ihe fakamo'oni huafa kuo talaki 'e 'Akilisi. Na'a ne pehe 'e toki ma'u mai 'ae lipooti 'ae Komisoni 'ihe ta'u kaha'u pea toki mahino pe koe ha 'ae liliu te nau recommend pea toki alea'i 'ihe Fale pe 'e tali pe 'ikai.

'Oku ou kole atu au kia 'Akilisi ke tuku mu'a hono takihala'i 'ae Kakai 'oe Fonuaa ke nau nofo 'o pehe 'e fai 'ae liliu 'ihe 2010. Tala pe kia kinautolu 'ae mo'oni hange koia kuo talaki 'e 'Isi. Koe taimi 'oku fakakaukau ai 'ae Kakai 'e fai 'ae liliu pea 'oku nau fakakaukau kotoa pe 'e fakahoko 'o fakatatau moe motolo 'oku nau loto kiai 'aia koe fili kotoa 'ehe kakai 'ae kau MPs kihe Fale.

Ka 'ikai hoko 'ae me'a 'oku loto kiai 'ae kakai 'ihe 2010 pea 'oku 'ikai totonu ke fai ha 'ita pe toe lele holo 'a 'Akilisi ke toe uki 'ae kakai he kuo ne 'osi tui pe ia 'e fai 'aki pe 'ae liliu 'aki 'ae me'a 'e 'omai 'ehe Komisoni ko 'eni kuo fakamo'oni huafa kiai 'ae Tu'i pea 'oku totonu pe ke hikinima ia ai moe kau fakafofonga kuo nau talaki kuo mahino 'ae liliu 'ihe 2010.

Na'a ku sio 'ihe to folofola 'ae Tu'i 'anepo he'ene lea ki he Kakai 'oe Fonuaa pea 'oku te fakame'apango'ia 'ihe 'ikai ha kakano 'oe lea na'a ne fai ke fakatatau moe me'a 'oku fokotu'u telinga kiai 'ae kakai 'oe fonua.

Na'a ne (Tu'i) lau hisitolia pe 'ae ngaahi faingata'a moe palopalema 'oe Tu'i 'e 4 kimu'a ai pea a'u mai ki hono taimi pea ne pehe 'e 'iai 'ae fu'u monu'ia lahi 'a Tonga faka'ekonomika hono taimi. Na'a ne faka'osi 'aki pe 'ene fekau'i hono Kakai ke nau 'ofa kihe masiva moe tukuhausia ka 'oku ne faka'ataa pe 'e ia mei ai. Mahino 'eni he'ene ngaue 'aki 'ae fo'i lea "KE MOU" kae 'ikai koe "KE TAU".

Na'e 'osi 'ae lea 'a K5 'oku hala ha'ane fo'i refer 'e taha fekau'aki moe fakalelei fakapolitikale. Na'e pehe foki 'e 'Akilisi 'ihe'enau poloklama moe kau fakafofonga 'ihe po Pulelulu 'oe uike ne ni 'e mahalo 'e toki fai 'ehe Tu'i ha'ane tukupa kihe Kakai ki mu'a 'ihe hilifaki kalauni fekau'aki moe fakalelei fakapolikale ke fakahoko 'ihe 2010. Did the PM tell him that?

'Oku mahino mai pe 'ae me'a 'oku fiema'u 'ehe Tu'i, 'ene laumiliona full stop. 'E poto fakaku koaa 'a 'Akilisi? Pe kuo 'osi fakatau koaa ia? Kole atu mu'a kia 'Isi Pulu, 'ofa mai tu'u ke ma'u, 'oua mu'a na'a ke kau mo koe 'ihe fakatau ma'ama'a pehe'i 'ae falala 'ae kakai! (La'i invitations to the coronation!)

Na'e toe uki 'e 'Akilisi 'ihe TV ke 'i Sipa'ila kotoa 'ae kau pouou 'aneafi (Thursday 31 Jul), ke 'aa pe 'o oo ange. Na'a ku lele hake ai 'ihe 1:00 p.m. mahalo koe toko 30 pe 'oku 'iai pea to'o kotoa moe 'u banners na'e 'iai. Toe talamai 'ehe tokotaha na'e 'iai tonu na'e 'ikai ha Fakafofonga ia 'oe Kakai 'iai ko 'Akilisi pe pea toki hifo ange pe 'a 'Uliti moe Teisina koe 5:00 efiafi ia. Toki pehepehee ange pe mo Tu'i Uata & Sangster pea taimi si'i pe pea na toe pulia. Pehe 'ehe tokotaha ni na'e talu 'ene 'i Sipa'ila 'ihe 10:00 pongipongi, hala ha inu 'e taha 'e 'oange ma'a kinautolu, toki fuke 'ae 'umu kuo 'osi 'ae 5:00 efiafi pea na'e 'ikai kenau tofu pea fakakaukau ia ke 'oange 'ene ki'i milemila ma'ae tokotaha na'e hoko ange kiai ke kai ia ke fiu kae foki aa 'o kumi ha'ane kai.

Koe ha nai 'ae me'a kuo hoko ki he kau feinga liliu? Koe femo'uekina 'ihe katoanga hilifaki kalauni pe kuo hiki 'enau falala mei he TAki?

'E Icnj, ke 'ilo 'ae me'a 'oku ou distrust ai 'ae PM & Gov't? He 'oku ou ngaue 24/7 mo kinautolu pea 'oku te fakame'apango'ia 'enau talanoa kata 'ae too loloa atu 'ae No.1 'oe Kakai 'ihe me'i pulumasima na'e fangafanga'aki 'ehe PM!! Our leaders in Gov't & King do not careless about the political reform or the future of our children, they would do anything ke ma'u 'ae me'a 'oku nau fiema'u even if they have to lie thru their teeths, so be it!

Ko e me'a eni na'a ku lau ki ai ki mu'a, 'a e 'ikai ke tau ma'opo'opo 'etau ngaue. 'Oku mahino mai 'a e loto kehekehe 'a e kau fakafofonga 'o e kakai kotoa pea ko e taha eni 'a e vaivai 'o e feinga liliu mo e 'uhinga 'oku fu'u fuoloa ai hono fakahoko 'a e Liliu.

Ko 'Akilisi ko e fakafofonga fika 'uluaki ia 'o e kakai pea 'oku totonu ke fakaongoongo pea ngaue fakataha 'a e toenga 'o e PRs mo Ia ke nau lototaha 'i he me'a kotoa pe ka e tuku a mu'a 'a e mavahevahe he 'oku faingata'a ke fai ai ha laka ki mu'a.

Tuku a mu'a Pilo e tuihele ka mou ngaue fakataha mu'a ke lava ke fakahoko 'a e Liliu 'oku tau faka'amu kotoa ki ai. malo

Ko e poini mahu'inga 'oku fai 'ae tokanga kiai, Incj, ke tuku hono taki hala'i 'ae si'i Kakai 'oe Fonua, 'ae tala kuo fakamo'oni huafa 'ae Tu'i ke fakahoko 'ae liliu 'ihe 2010.

'Oku mo'oni kuo fakamo'oni 'ae Tu'i ke fokotu'u 'ae Komisoni ke nau ngaue kihe me'a ke fai 'aki 'ae fakalelei fakapolitikale, ka 'oku 'ikai 'uhinga ia 'e fai ai 'ae liliu 'ihe me'a 'oku loto kiai 'ae tokolahi 'oe kakai 'oe fonua 'ihe 2010!

Na'a ku sio 'ihe polokalama TV 'ae Pule'anga (D/PM & Minister Lao) 'anepo he'ena fakama'ala'ala 'ae fo'i lao na'e fakamo'oni huafa kiai 'ae Tu'i, na'e 'osi 'ae polokalama mo 'eku fakaongoongo ke na pu'aki mai 'ae fo'i setesi 'oku talaki koe me'a fakahisitolia: KUO FAMAMO'ONI 'AE TU'I KE FAKAHOKO 'AE LILIU IHE 2010!

kUO mahino 'oku 'iai 'ae kau Fakaofofnga ia 'oku 'ikai ke nau tui tatau moe me'a 'oku talaki ki hono intepretation 'ae fo'i fakamo'oni lao ko 'eni 'ae Tu'i ka 'oku toe mahino 'ae propaganda 'a ke ha tokua kihe kakai tukua kuo fai 'ae ikuna, tokua koe 'epoki fo'ou, when its not!. 'Oku hala lahi 'ae talaki no 'eni pea 'oku faka'ofa 'ae kakai hono lohiaki'i pehe'i. He tetau toe iku ki ha worst 16/11 ka 'ikai hoko 'ae me'a kuo talaki 'ihe faka'osinga 'oe 2009!

'Oku 'ikai ko ha me'a fo'ou 'ae ngaue ki he fakalelei fakapolitikale. Na'e fokotu'u 'ae Komiti 'ae Tu'i Pelehake pea tala ko e me'a fakahisitolia moe 'epoki fo'ou. Fokotu'u 'ae Komisoni ko 'eni pea toe tala 'ae me'a tatau, fakatokanga'i koe fatongia normal pe ia 'oe Tu'i kene fakamo'oni kiha Lao 'oku paasi 'ihe Fale Alea.

Ka koe ha nai 'oku fakamo'oni vave ai 'ihe fo'i lao ko 'eni? 'Ikai koe $miliona & peaceful hilifaki kalauni? KNowing fully well 'oku 'ikai ke state right out 'ihe fo'i lao ke fakahoko 'ae me'a 'oku 'amanaki kiai 'ae kakai 'ihe 2010? You have seen our Go'vt fight tooth and nail in the house ki he'enau model. Don't expect them to fight any less 'ihe taimi 'e discuss ai 'ae report 'ae Komisoni next year!

Incj, mo'oni pe 'ae Fika 1 'a 'Akilisi, ka 'oku 'ikai ke 'uhinga ia ke muimui 'ae toenga kiai he na'e 'ikai ke nau kemipeini as a party! Pea koe palopalema ia ke tau solova 'ihe founga fili 'oe fa'unga pule fo'ou ke 'oua na'a toe hoko, he 'e nifi eni kae nafa ee.

Ka 'oku te fakame'apango 'ia he mahino 'ae 'ange'ange hono lohiaki'i 'ehe Tu'i & Gov't 'ae Kakai, 'ihe hono lohiaki'i 'ehe kau taki 'oe feinga liliu 'ae si'i kakai.

Koe ha hano kovi ke tala pe 'ae mo'oni kihe Kakai? 'OKU KEI TA'EPAU 'AE LIULIU KAE 'OUA LEVA KE TAU SIO KIHE LIPOOTI 'AE KOMISONI 'IHE 2009 pea tau toki fua atu mei ai 'ae 2010 or not? Ka tau melino pe 'ihe 2010 ka a'u atu kiai 'oku 'ikai hoko 'ae fakalelei hotau fa'unga pule!
Malo e talanga Icnnj, ta hokohoko atu pe he'e lava pe ke mahino 'aupito 'ae ngaahi poini 'oku ta fetalanoa'aki ai. Ne 'ikai keu pehee 'e au ke tuku 'ae hilifaki kalauni, na 'aku pehee atu me'a ni 'oku 'ikai ke nau toe fakakaukau'i ha founga ke fai 'aki 'ae hilifaki kalauni. Koe pou(Pillar) ia e 2(tu'i moe hou'eiki) kuo fu'u malohi pea 'oku to to atu hono malohi, koe fu'u pou 'oe kakai koe fo'i tu'aniu pe.

Ko ho'o pehe ko e fale 'oe tu'i 'oku hange ko 'etau ongomatu'a ia. Ko 'eku tali pe, ko e ongomatu'a ta'x'ofa mo ta'etopono. Kuo tau lalahi pea fakakaukau aa e 'uto 'o 'ilo'i 'oku 'ikai 'ofa 'a Papa ia mo Mama 'ia kitautolu. Na'e fakamo'ui pe kitautolu ke ngaue mo fai honau loto (slavery). Mordernize pe 'o 'ai kau matapule, ha'a, religion, etc.

'Oku ta tui tatau he takitaha ngaue'i 'ene mo'ui, ka 'oku ou sio tonu heni he si'i kakai 'oku nau fie taumata'u, kupenga, ngoue, etc. ka 'oku 'ikai ha seniti ke fakatau ha popao, afo, mata'u, kupenga, etc. Ka 'alu 'o ngaue leipa ('ikai ke lahi ha ngaue ia 'oku hire) mamalo 'e ma'u ha $30 - $50 he uike. Koe malo pe ka ma'u ha kai mo ha ki'i vala 'oe fanau. Koe ki'i vaka fiber fute 13 'oku $1,700.00. Koe kupenga ia kuo pau ke toe laiseni. Koe ngoue pe 'oka pau 'oku 'iai si'ato 'api 'uta ke fai ai. Koe me'a ia 'oku ou feinga atu ai ki he kau taki ke feinga ke lele fakataha 'ae liliu moe 'ohake 'ae 'ekonomika fakataha pe. Neongo ka lele fakatemokalati 'ae pule'anga, ka kovi 'ohua e ekonomika, e kei lahi mo fakautuutu atu 'ae moveuveu ia.

'Oku 'ikai foki ko ha tokotaha lotu au, ka 'okapau ko e pule'anga 'oe 'Otua 'oku haohaoa, koe ha 'oku 'ikai ai ke tau feinga'i 'a Tonga ke pehee. 'Oku hange 'oku tau sai'ia pe tali pe 'a e mediocrity. If we want to be proud of Tonga, then we must not settle for less. Ko ho'o pehe ko e ko hono tauhi 'oe tu'i moe hou'eiki ke keep e balance he ka tuku ki he kakai 'e hoko ai ha moveuveu hange ko e ngaahi fonua muli. Ko Aust., NZ, USA, 'oku fakalele 'e he kakai. Your assumption that the people will fight over leaderships like in other countries is almost an insult. You assume that the people of Tonga will fight among themselves for power, etc.. Kuo mamama 'a e kakai ia pea koe ngaahi fakakaukau 'eni 'oku kei fihia ai 'a e tu'i moe hou'eiki. 'Oku nau fakakaukau 'oku vale 'ae kakai pea 'oku nau pehe ko e kakai ke nau punou ange ma'u pe pea fai pe me'a 'oku nau talamai ta'x toe fehu'ia. They are human just like us, they can be smart or as dumb, just like us.

Toki hoko atu.
[/quote]

From afar, my opinions were concervatives until I got here. My opinions now are base on actual first hand knowledge and experience. They are manipulating the people for their own gains. How did the King and nobles got Tonga? The strong wins and loosers becomes the puppets. No matter how we will phrase it, it is a manipulative world. As I said before; When lies gets older it becomes the truth. Lies - That they own Tonga, Chosen by God, etc. most Tongans actually believe this nonsense and no wonder why they are being used. Until all Tongans view and understand themselves as equal to any other human being, they will continue to be puppets.
Pages: 1 2
Reference URL's