TNEWS TALANOA

Full Version: Your comments please
You're currently viewing a stripped down version of our content. View the full version with proper formatting.
This article was published by 3 News NZ.

Fri, 26 Nov 2010 9:19a.m.

By Pesi Fonua

The people of Tonga have voted to elect a majority of parliamentarians for the first time in the impoverished South Pacific island nation's history - another step in a decades-long struggle to throw off aristocratic rule.
Tongan King George Tupou V described the vote as "the greatest and most historic day for our kingdom" in an address to the nation before polling stations opened.
The election, however, did not reflect full democracy as nine nobles – the country's aristocratic landowners - will be chosen by the king for the country's 26-seat parliament. Some observers warned the nobles could control the new parliament if they enter an alliance with a handful of lawmakers elected by the public.
The election comes after Tonga suffered major political unrest in 2007 when rioters demanding democratic change torched the centre of the capital, Nuku'alofa, burning down buildings and killing eight people.
The moribund economy was seen as the most pressing issue for Tongan voters. The World Bank estimates up to 40 percent of Tonga's 100,000 people live on or below the poverty line.
"People are saying we're very concerned about what we feed ourselves with, our future, how much we get paid, whether we can have the ability to put our kids to school," said voter Kalafi Moala. "The economy is definitely the priority."
Lines for polling stations began to form early Thursday as some of the 42,000 registered voters went to fill out their ballots for 146 candidates.
Veteran pro-democracy campaigner Akalisi Pohiva's grouping grabbed eight of the 10 seats on the main island of Tongatapu, according to preliminary results released by the nation's electoral office.
The election means the prime minister will be elected by 17 lawmakers chosen by the people. The previous parliament had nine elected lawmakers, with the prime minister, Cabinet, and nine nobles appointed by the monarch.
The deadly riots and the 2006 death of King Taufa'ahau Tupou IV - one of the world's longest serving monarchs - fuelled moves by his son, King George Tupou V, to relinquish power.
AP


[b]Response from Pesi Fonua :

26 Nov 2010 2:05p.m.

Pesi Fonua Disclaims AP article : Please be advised that I did NOT write this article. Please remove my by line from this article immediately!. The article was written by AP staff who did not have my permission to use my byline. Notice From Pesi Fonua, Editor/Publisher, Matangi Tonga Online. 2:06 pm Friday 26 November 2010
[/b]

Your comments please.

Malo
It is clear that Pesi had nothing to do with this artical. It is obvious that the claim that the nobles in parliament are appointed by the King to the Legislative Assembly is an outright B.S. ! They are elected-in by their peers.
Kumete Wrote:This article was published by 3 News NZ.

Fri, 26 Nov 2010 9:19a.m.

By Pesi Fonua

The people of Tonga have voted to elect a majority of parliamentarians for the first time in the impoverished South Pacific island nation's history - another step in a decades-long struggle to throw off aristocratic rule.
Tongan King George Tupou V described the vote as "the greatest and most historic day for our kingdom" in an address to the nation before polling stations opened.
The election, however, did not reflect full democracy as nine nobles – the country's aristocratic landowners - will be chosen by the king for the country's 26-seat parliament. Some observers warned the nobles could control the new parliament if they enter an alliance with a handful of lawmakers elected by the public.
The election comes after Tonga suffered major political unrest in 2007 when rioters demanding democratic change torched the centre of the capital, Nuku'alofa, burning down buildings and killing eight people.
The moribund economy was seen as the most pressing issue for Tongan voters. The World Bank estimates up to 40 percent of Tonga's 100,000 people live on or below the poverty line.
"People are saying we're very concerned about what we feed ourselves with, our future, how much we get paid, whether we can have the ability to put our kids to school," said voter Kalafi Moala. "The economy is definitely the priority."
Lines for polling stations began to form early Thursday as some of the 42,000 registered voters went to fill out their ballots for 146 candidates.
Veteran pro-democracy campaigner Akalisi Pohiva's grouping grabbed eight of the 10 seats on the main island of Tongatapu, according to preliminary results released by the nation's electoral office.
The election means the prime minister will be elected by 17 lawmakers chosen by the people. The previous parliament had nine elected lawmakers, with the prime minister, Cabinet, and nine nobles appointed by the monarch.
The deadly riots and the 2006 death of King Taufa'ahau Tupou IV - one of the world's longest serving monarchs - fuelled moves by his son, King George Tupou V, to relinquish power.
AP


[b]Response from Pesi Fonua :

26 Nov 2010 2:05p.m.

Pesi Fonua Disclaims AP article : Please be advised that I did NOT write this article. Please remove my by line from this article immediately!. The article was written by AP staff who did not have my permission to use my byline. Notice From Pesi Fonua, Editor/Publisher, Matangi Tonga Online. 2:06 pm Friday 26 November 2010

Your comments please.

Malo

Kumete, KIRA, Oku mau lolotonga tokanga kihe emau ikuna he fili kae tuku ho'o feinga ke afe'i e topic 'oku fai kiai e tokanga ee, talanoa mai ho da'e pe koe haa na'e lava tokolahi pehee ai e kau
temoo 'ihe filii.


Lazy Journalist.
Te'eki keu sio he fefine loto puna mo'oni ko KOE "chile" 'ai pee mo ke ki'i "chill" ha me'a 'ikai fenaapasi mo hono loto/fakakaukauu!

Ko e ki'i ongoongo nounou pe ki he Temoo.

'I he hono tuku atu 'e he nusipepa Kele'a 'enau toko 17 'o pehee ko 'enau party ia ki Falealeaa.

Kuo toe faka'ikai'i ia he kau tama 'e ni'ihi te'eki fakahoko 'a e filii he 'aho 25/11/2010. 'I he'ene pehee, 'oku meimei natula tatau ia mo e fo'i Quote 'e AP 'a Pesi Fonua te'eki ma'u ha ngofua mei ai.

'Oku ngali ki'i ata atu ha konga?

chile Wrote:Kumete, KIRA, Oku mau lolotonga tokanga kihe emau ikuna he fili kae tuku ho'o feinga ke afe'i e topic 'oku fai kiai e tokanga ee, talanoa mai ho da'e pe koe haa na'e lava tokolahi pehee ai e kau
temoo 'ihe filii.
Malo kuo lava lelei e fili ,tau hanga atu aa kihe hoko mai ,kataki tuku aa e toe kai me'a fkmafana na'a langa ha kete ha taha .
Tangata kumalakula tuku aa foki e luemate holo kii fklele'i si'i pe ho laumelie 'ouu he oku lolotonga fonu uangaahia kia Akilisi mo ene kengi feinga keke ma'u ha loto tau'ataina keke tukumai aki hoo fkkaukau kae oua pea feinga keke omai hao lau kae oua teke tufii takai holo ae de'ekulii meihe ngaahi nusipepa oke ai ia ko hoo fkkaukau......oku mooni e lau a chill oku mau lolotonga femou'ekina hono katoanga'i ae fili ae kakai masivaa ok foi lohococo hihihihihihi.
[quote=Kumete]
Te'eki keu sio he fefine loto puna mo'oni ko KOE "chile" 'ai pee mo ke ki'i "chill" ha me'a 'ikai fenaapasi mo hono loto/fakakaukauu!

Ko e ki'i ongoongo nounou pe ki he Temoo.

'I he hono tuku atu 'e he nusipepa Kele'a 'enau toko 17 'o pehee ko 'enau party ia ki Falealeaa.

Kuo toe faka'ikai'i ia he kau tama 'e ni'ihi te'eki fakahoko 'a e filii he 'aho 25/11/2010. 'I he'ene pehee, 'oku meimei natula tatau ia mo e fo'i Quote 'e AP 'a Pesi Fonua te'eki ma'u ha ngofua mei ai.

'Oku ngali ki'i ata atu ha konga?



Kumete

'Ofa mai a 'o TUKU 'ae LOTO'ELO, 'oku ke lea heni hange ha taha lotoma'a ka 'oku lava ke sio kiho loto 'ene fonu 'uanga 'o tala pe ia meihe anga 'a ho'o ngaahi post.
Na'aku lava atu ki kolo ki he 'api 'o 'Akilisi 'i he pongipongi Falaite hili 'ae maau mai 'ae ola 'oe fili ko 'eku lele pe peu fe'iloaki pea moe tangata 'i he mahino mai 'oku ikuna 'e nau paati. Na'aku a'u atu talamai 'e he'ene fanau 'oku fakataha 'a 'Akilisi pea moe kau memipa he paati ko ia na'aku feinga pe ki kolo ke ma fe'iloaki mo fakaha 'eku fiefia. 'I he'eku a'u atu ki he'enau fakataha na'e fakahoko 'i he 'ofisi he fale 'o 'Uliti 'oku nau kakato ai 'ae Paati.
KUMETE na'e sio tonu ai hoku poko'i mata 'i he MOU 'ae party pea fakamo'oni hingoa (signature) ki ai 'ae kau memipa kotoa 'ae party na'e kau kihe fili. ngata 'i 'Eua na'e 'ikai ha taha ai mei he party.
Tuku a 'ae LOI KUMETE, ko ho'o pehe kuo faka'ikai'i 'e he kau tama 'e ni'ihi 'oku 'ikai ke nau kau 'i he party 'ae 'Otumotu anga'ofa 'oku fu'u fakaoli. 'oku ke kei feinga pe koe ke pehe 'oku 'ikai ke tui 'ae kakai kihe party ko 'eni. 'Alu hangatonu kihe dekelitali 'ae Paati 'Otumotu Anga'ofa 'o kole ke 'omai 'ae fakamo'oni keke sio mata ki ai kae tuku ho'o hu'uhu'u he 'oku hala ia.
'ofa mai tokoua na'e kaveinga 'aki 'e he ngaahi siasi kotoa 'i tonga ni ke tau lotu 'o hufia 'ae fili. koe ko eni kuo ma'u 'ae ola, pea ke toe fehu'i 'e KOE 'ae lotu kuo tau fai moe PULE 'ae 'OTUA..... koe maumau ho'o 'ilo(poto) tokoua he 'oku fonu ho loto 'i he meheka moe lotokovi lahi faufaua....
Koe tokotaha poto 'oku ne 'ilo 'ae anga 'oe ta 'ae mafu 'oe sosaieti ('ilo 'ae loto 'oe kakai) me'apango ka ko 'etau fu'u kau ako lelei 'ena ma'a nau kau he pole kihe falealea kuo asi he olaa 'enau ma'ama'aa. me'a 'eni na'e 'ikai kenau 'uluaki 'ilo kihe loto 'oe kakai pea nau toki fakakaukau ke candidate he fili...? 'oku saiange 'ae vale 'oku ne 'ilo 'ene vale he poto 'oku 'ikai kene 'ilo 'ene vale...

'Ofa lahi atu
laione
Masii laione lele atu kihe tuungafuka o pukemai meiaii a Kumete ke tulu'i aki e kii vaikahi muifa'ele ko eni he ene kei tatava naa toe vaivai e ki vaii...he oku tui a kava naane inu eia ha huhu'ai sokisoki o konee aipe sii Kume ia he ene ilo kuo ma'u pe e Akilisi mo ene kengi ae fili ngata afee Kume ae nofoo fuoloaa ae ponuu ko eni koe UANGAA ho laumalie hau keke ofamai aa Kumete hotau fkmou'i kohoo mahaki 'ouu heikaii toe lava ha toketaa ia o faito'o ka ko Sesuu pe..
Kumete 'ihe ngaahi mahina kuo maliu atu na'aku fktokanga'i na'e 'ikai ke fu'u lahi pehe ho'o puke,pea hange kuo a'u mai kihe mahina Nov koe mahina 'eni 'oku ki'i lahi mai ho'o pukee,mahalo pe koe tu'unga kuo 'iai e filii.
Koia Kumete he'ikai keta toe lava 'e kitaua 'o fai ha me'a,fefee ke 'oange ha faingamalie kihe kau tama ni kenau ki'i fk'ali'ali ,pea 'ave kotoa 'eta poupou&'eta tokoni kiate kinautolu, kae to'o aa e fa'ahinga puke & mahaki'ia ko'ena 'oku mo'ua ai ho sino he teke faingata'a'ia aipe mo fkholomui kiho'o mo'ui fk'aho kou tui pe tokoua 'e 'aonga e ki'i la'i telie 'oku vilo atu....malo
Kuo u tui ko kumete 'oku ne kei fai pe me'a koe mohe vale.Na'e feinga 'ae kainga 'o Tamale ke liliu mu'a honau hingoa fakatenetene 'i he kuonga 'o Kuini Salote he kuo maama mo ma'olunga 'a e sivilaise.Ko ia na'a nau lele atu 'o fakataufolofola ki he Kuini ke liliu mu'a honau hingoa fktenetene mei he Mene Uli he 'oku hohoatamaki ia moe kuonga lotu ni.Ko ia na'e liliu leva 'ehe kuini 'o ui koe Tuitui 'o Tamale ko ia ai ko Kumete 'oku sai'ia pe ia he Mene 'Uli tangata kuo maama 'ae Tonga kotoa.Ke 'ilo'i kapau na'e ikai hanga 'ehe fanga loho he pule'anga lolotonga 'o tofitofi 'a e fai'anga fili teketoki sio ai 'i he me'a koe kilukilua 'a e ngaahi fili ki he temo .Ko hono tofitofi pea 'oku lava ai 'a e fili fkfamili mo fksiasi .Tokolahi 'a e kau Temo ia na'a nau lele fkfo'ituitui pe kinautolu ka 'oku nau temo pe nautolu.Tonu keke fk'apa'apa'i 'ae loto 'oe kakai he koe talu 'enau piki 'ia 'Akilisi he ta'u 'eni 'e uofulu tupu.Fefe kau heke holo hange ko Sevele ,Kalafi,Lopeti Senituli.Clive,Teisina,nau heke pea mo'oni e lau kuo nau si'i mamulu honau me'a tangutu. Ko fe 'a Dr Tangi na'e fili ,'Alisi Taumoepeau,Dr Palefau pea huanoa ai kapau na'e fili 'a Sevele mahalo pe ko hono hoa pe 'e fili ai kae ki'i fkpoto ia 'o fakamama'o.Tonu ke 'akahi kinautolu ke nau tapatapakaki 'o sikosikoti mai he lalo 'aku 'aonga ko ia koe 'akau veli mo e lalo hana 'oku tui'aki 'ae kahoa
pezofthepez Wrote:Kuo u tui ko kumete 'oku ne kei fai pe me'a koe mohe vale.Na'e feinga 'ae kainga 'o Tamale ke liliu mu'a honau hingoa fakatenetene 'i he kuonga 'o Kuini Salote he kuo maama mo ma'olunga 'a e sivilaise.Ko ia na'a nau lele atu 'o fakataufolofola ki he Kuini ke liliu mu'a honau hingoa fktenetene mei he Mene Uli he 'oku hohoatamaki ia moe kuonga lotu ni.Ko ia na'e liliu leva 'ehe kuini 'o ui koe Tuitui 'o Tamale ko ia ai ko Kumete 'oku sai'ia pe ia he Mene 'Uli tangata kuo maama 'ae Tonga kotoa.Ke 'ilo'i kapau na'e ikai hanga 'ehe fanga loho he pule'anga lolotonga 'o tofitofi 'a e fai'anga fili teketoki sio ai 'i he me'a koe kilukilua 'a e ngaahi fili ki he temo .Ko hono tofitofi pea 'oku lava ai 'a e fili fkfamili mo fksiasi .Tokolahi 'a e kau Temo ia na'a nau lele fkfo'ituitui pe kinautolu ka 'oku nau temo pe nautolu.Tonu keke fk'apa'apa'i 'ae loto 'oe kakai he koe talu 'enau piki 'ia 'Akilisi he ta'u 'eni 'e uofulu tupu.Fefe kau heke holo hange ko Sevele ,Kalafi,Lopeti Senituli.Clive,Teisina,nau heke pea mo'oni e lau kuo nau si'i mamulu honau me'a tangutu. Ko fe 'a Dr Tangi na'e fili ,'Alisi Taumoepeau,Dr Palefau pea huanoa ai kapau na'e fili 'a Sevele mahalo pe ko hono hoa pe 'e fili ai kae ki'i fkpoto ia 'o fakamama'o.Tonu ke 'akahi kinautolu ke nau tapatapakaki 'o sikosikoti mai he lalo 'aku 'aonga ko ia koe 'akau veli mo e lalo hana 'oku tui'aki 'ae kahoa

Mhk tau sio 'ae mole ngeia finematu'a meihe cocktail fklangilangi hihi 'enau tu'u mo enau ipu 2ine kula mo hina, me'a fkmamahi koe toe mole 'enau ngaahi fo'i malimali moe 'ata lelei mai he matangi tonga mou toe fkfefeka kihe fo'i ta'u 'e 4 talitali lelei pe he'e a'u atu kiai kuo mou meimei ma'u e mahino.
Malo e lelei 'a Laione tau ma'u 'a e 'aho ni.

Kataki 'o to e kumi ha'o Talaki pe Taimi 'o Tonga na'e 'asi ai hono faka'eke'eke 'o e kau "Tama Temo" mo 'enau comments about being part of 'Otu Anga'ofa Party.

Malo

laione Wrote:Kumete

'Ofa mai a 'o TUKU 'ae LOTO'ELO, 'oku ke lea heni hange ha taha lotoma'a ka 'oku lava ke sio kiho loto 'ene fonu 'uanga 'o tala pe ia meihe anga 'a ho'o ngaahi post.
Na'aku lava atu ki kolo ki he 'api 'o 'Akilisi 'i he pongipongi Falaite hili 'ae maau mai 'ae ola 'oe fili ko 'eku lele pe peu fe'iloaki pea moe tangata 'i he mahino mai 'oku ikuna 'e nau paati. Na'aku a'u atu talamai 'e he'ene fanau 'oku fakataha 'a 'Akilisi pea moe kau memipa he paati ko ia na'aku feinga pe ki kolo ke ma fe'iloaki mo fakaha 'eku fiefia. 'I he'eku a'u atu ki he'enau fakataha na'e fakahoko 'i he 'ofisi he fale 'o 'Uliti 'oku nau kakato ai 'ae Paati.
KUMETE na'e sio tonu ai hoku poko'i mata 'i he MOU 'ae party pea fakamo'oni hingoa (signature) ki ai 'ae kau memipa kotoa 'ae party na'e kau kihe fili. ngata 'i 'Eua na'e 'ikai ha taha ai mei he party.
Tuku a 'ae LOI KUMETE, ko ho'o pehe kuo faka'ikai'i 'e he kau tama 'e ni'ihi 'oku 'ikai ke nau kau 'i he party 'ae 'Otumotu anga'ofa 'oku fu'u fakaoli. 'oku ke kei feinga pe koe ke pehe 'oku 'ikai ke tui 'ae kakai kihe party ko 'eni. 'Alu hangatonu kihe dekelitali 'ae Paati 'Otumotu Anga'ofa 'o kole ke 'omai 'ae fakamo'oni keke sio mata ki ai kae tuku ho'o hu'uhu'u he 'oku hala ia.
'ofa mai tokoua na'e kaveinga 'aki 'e he ngaahi siasi kotoa 'i tonga ni ke tau lotu 'o hufia 'ae fili. koe ko eni kuo ma'u 'ae ola, pea ke toe fehu'i 'e KOE 'ae lotu kuo tau fai moe PULE 'ae 'OTUA..... koe maumau ho'o 'ilo(poto) tokoua he 'oku fonu ho loto 'i he meheka moe lotokovi lahi faufaua....
Koe tokotaha poto 'oku ne 'ilo 'ae anga 'oe ta 'ae mafu 'oe sosaieti ('ilo 'ae loto 'oe kakai) me'apango ka ko 'etau fu'u kau ako lelei 'ena ma'a nau kau he pole kihe falealea kuo asi he olaa 'enau ma'ama'aa. me'a 'eni na'e 'ikai kenau 'uluaki 'ilo kihe loto 'oe kakai pea nau toki fakakaukau ke candidate he fili...? 'oku saiange 'ae vale 'oku ne 'ilo 'ene vale he poto 'oku 'ikai kene 'ilo 'ene vale...

'Ofa lahi atu
laione
Reference URL's