1. ‘Oku poupou ‘ae Paati Langafonua Tu’uloa (PLT) ki he Liliu Fakapolitikale. Koe taumu’a e tohi koeni mei he PLT ke fakaha ‘a ‘ene fakakaukau moe tui ki he taimi lelei taha ke fai ai ‘ae liliu fakapolitikale.
1.1 Koe taha e me’a mahu’inga ki he Fonua koe ngaahi fakakaukau moe teke ke fai ‘ae liliu fakapolitikale ‘aia ko hono hiki hake ‘oe toko lahi e fakafofonga ‘oe kakai kihe toko 17, fakafofonga ‘oe kau Nopele toko 9 pea toko 4 ke fili ‘e he’ene ‘Afio. (Liliu Fakapolitikale). Hangehangee koe tokolahi eni pea moe vahevahe eni kuo loto kiai ‘ae kau ma’u mafai ‘i Falealea pea moe Pule’anga. Koe tui ‘ae Paati Langafonua Tu’uloa ‘oku ‘ikai koe sai taha eni ketau ngaue’aki ka kapau koe loto ia ‘oe kau ma’u mafai koe haa ‘ae me’a tetau toe lava ‘o fai.
2. ‘Oku lahi ‘aupito ‘ae ngaahi me’a ia ke fai ha lave kiai ‘ae Paati Langafonua Tu’uloa (PLT) fekau’aki moe me’a ‘oku ha he palakalafi 1.1 ‘i ‘olunga, ka koe fo’i ‘isiu ‘oku fie hanga taha kiai ‘ae PLT koe taimi ke fakahoko ai ‘ae liliu fakapolitikale.
3. ‘Oku feinga ‘ae tafa’aki ‘ae Temo ke fai ‘ae Liliu Fakapolitikale ‘i he 2008. ‘Oku fiema’u ehe Pule’anga ke fai e Liliu Fakapolitikale he 2010. Koe ha pe ‘ae me’a ‘e hoko koe me’a ‘oku mahino kuo pau ke liliu ‘ae Konisitutone kae toki lava ke fakahoko ‘ae ngaue ‘oku fiema’u ‘ehe ongo tafa’aki ni.
4. Koe tui ‘ae PLT koe ta’u lelei taha ke toki fakahoko ai ‘ae Liliu Fakapolitikale ‘oku ‘ikai koe 2008, pe koe 2010 ka koe 2011, he koe ta’u totonu pe ia ke fai ai ‘ae fili falealea fakata’u 3 ‘o fakatatau ki he konisitutone.
5. Koe anga fakanatula ‘oe tangata koe me’a oku sai koe me’a ia tene hanga ‘o fai. He ‘ikai tene tuku ha me’a ‘oku sai kane fai ‘eia ha me’a ‘oku ‘ikai sai tukukehe ‘okapau ‘oku ‘iai ha fehalaaki.
6. Koe ‘uhinga e me’a ‘oku tui ai ‘ae PLT koe ta’u 2011 koe ta’u sai taha ia ki he Liliu Fakapolitikale ‘oku pehe ni ia ‘oku te’eki ai ke tau maau ke fakahoko ‘ae Liliu Fakapolitikale.
7. Koe 2008 ‘oku fu’u vave ia pea ‘oku te’eiki ‘iai ha ki’i ngaue ‘e taha ‘oku sio atu ‘ae PLT kuo ‘osi tu’u ‘o mateuteu ki he hoko mai ‘ae Liliu Fakapolitikale. Koe ngaahi ngaue ‘oku fiema’u ke fai teu lave kiai ‘i lalo.
8.1 ‘Oku ou fie lave heni ki he ngaahi lau ‘oku taka ke fai pe ‘ae Liliu Fakapolitikale ia he vave taha kae toki fai pe ‘ae fakatonutonu moe fakalelei ‘amui. ‘Oku lava ‘ae me’a ia koeni ‘o fai pea ‘oku hoko pe ia he taimi ni. Koe me’a ‘oku fai kiai ‘ae tokanga koe maumau ‘e hoko ‘i he fehalaaki ‘i hono fakavavevave’i e ngaue. Koe fakataataa mahino pe ko hotau kaunga’api koeni ko Fisi. Teu fakamatala fakaikiiki ki he Lao Fili Falealea ‘a Fisi ‘i lalo.
8.2 ‘Oku ‘iai foki moe lau ‘o pehee koe liliu e Lao ia moe Konisitutone koe ngaue faingofua mo vave pea ‘e lava pe ia ‘o fai he vaha’a taimi koeni ki Ma’asi ‘oe ta’u 2008. Kapau tetau sio ki he tafa’aki tohi peni moe pepa pea ‘oku mo’oni ‘ae lau koeni he koe loea kotoa pe ‘e lava ia ‘o tangutu he ngaahi ‘aho si’i pe mo ‘ene peni ‘o tohi hifo ‘ae Lao ‘oku fiema’u he la’i pepa ‘o fakahu ki falealea ‘o paasi pea hoko ia koe Lao. ‘Oku ‘ikai faingofua pehee ‘ae ngaue koeni. Koe Lao ke fa’u ‘i he ngaue ni kuopau ke ‘iai ‘ene felave’i moe sosaieti, ‘ulungaanga fakafonua, pea ako’i ‘ae kakai ke mahino kia kinautolu ‘ae liliu ‘oku fai moe ‘uhinga ‘oe liliu. Teu toki lave ki he lao ‘oe fili falealea ‘i lalo ka ‘oku fe’unga ke fakaha heni ‘oku fiema’u ke fai ‘ae tokanga ke kumi ‘ae lao fili falealea lelei taha ‘oku fea, hoa mo taau mo kitautolu Tonga. Koe ma’u ‘ae lao fili falealea ko eni kuopau ke ako’i ‘ae kakai ke mahino kia kinautolu ‘ae anga ‘oe fili pea ‘oku kehe ‘ae fili he taimi ‘e hoko ai ‘ae Liliu Fakapolitikale pea moe fili he taimi lolotonga he ko ‘enau fili ‘i he liliu fo’ou koe kakai koia tenau fili koe kakai ia tenau fakalele ‘ae Pule’anga ‘i he ta’u ‘e 3. Koe founga motu’a (taimi lolotonga) koe fili pe ‘o nofo ‘i falealea ‘ikai kenau hu ‘o Pule’anga (kapineti).
9. Koe 2010 kuopau ke ‘uluaki liliu ‘ae Konisitutone pea lava ke toki fai ‘ae ngaue koia. Koe ala koeni ke liliu ‘ae Konisitutone ‘ehe Falealea, ‘oku ‘iai ‘ae tui ‘oku ‘ikai ke fakakonisitutone ia pea ‘e iku ‘o ‘ave ‘ae me’a koia ki he Fakamaau’anga ke fai hano fakamaau’i pea fai ha tu’utu’uni kiai. Koe tokateline koia ‘oku ‘iloa he ‘elia ‘oe Lao Konisitutone (Constitutional Law) pea moe Politiki koe “Supremacy of Parliament.” ‘oku lava pe ia ‘o ngaue’aki ‘i he ngaahi Fonua ‘oku ‘ikai tohi ‘enau konisitutone. Koe tokateline koeni ‘oku ngaue’aki ia ‘i Nu’usila pea moe lahi ‘oe ngaahi Fonua he kominiueli. ‘Oku ‘ikai ke lava ke ngaue’aki ‘ae tokateline ko eni ‘i Tonga ni he ‘oku ‘iai ‘etau Konisitutone Tohi (written constitution) ia ‘a tautolu. ‘I he’ene tu’u fihi pehee ‘oku sai ange ki he Pule’anga ke fakaalaala mei ai kae fai pe ‘ae me’a oku pau. Koe pau taha ke toki fai pe ‘ae Liliu Fakapolitikale he ta’u 2011 ‘o fakatatau ki he Konisitutone.
NGAUE KE FAI KIMU’A HE LILIU FAKAPOLITIKALE
10. Koe Lao ‘oku fu’u mahu’inga taha ke fa’u pea ke fai ‘ae ngaue lahi kiai koe Lao ki he fili falealea (Electoral Act). ‘Oku ‘iai ‘ae Lao fili falealea ‘a Tonga, Electoral Act 1989 ka ‘oku fiema’u ke fai ha ngaue lahi ki hono fakalelei’i he ‘oku fe’unga pe ia moe sisitemi ‘oku lolotonga lele he taimi ni.
10.1 ’Oku ‘ikai ke fea ‘ae tu’u ‘ae Lao koeni he taimi ni he ‘oku pule’i ia me ihe ‘Ofisi ‘oe Palemia ka ‘oku fiema’u ke tau’ataaina ‘ae ngaue ‘ae kakai ‘ofisa fai fili pea moe pule ‘oe tafa’aki koeni.
10.2 Koe Lao eni tene hanga ‘o lao’i ‘ae ngaahi Paati fakapolitikale moe anga ‘enau kamipeini ‘i he mitia i he taimi fili falealea.
10.3 Koe lao koeni ‘oku fiema’u ke fa’u ke faka’ai’ai ‘ae kakai lelei taha kenau ha’u ‘o kaniteteiti fili falealea pea ke fakafaingofua’i pe tokoni ki he ngaahi paati fakapolitikale ke nau kumi pea ke ma’u ‘ae kakai lelei taha kenau kanititeiti he paati ‘oku nau fie kau kiai.
10.4 Kuopau ke felave’i ‘ae Lao koeni pea moe LAO (FAKATONUTONU) KI HE KAKAI ‘O E FONUA 2007. Fefee ‘ae kakai ‘i muli ‘e ngofua ke nau fili falealea ‘i Tonga ni pe ‘ikai?
10.2 Koe ngaue koeni ‘oku ha atu ‘i he palakalafi 10.1 ki he 10.4 ‘i ‘olunga ‘e fiema’u ha ki’i taimi fe’unga ke fai hano saveai’i mo hono fakakaukaui’i fakalelei pea toki fa’u ‘ae Lao koia. Koe konga si’i (ka ‘oku mahu’inga ‘aupito) pe ena ‘oe ngaahi ngaue ‘oku fiema’u ke fai pea toki fakahoko ‘ae Liliu fakapolitikale. ‘Oku toe lahi pe moe ngaahi ngaue ke fai ka ‘oku ‘ikai ke fai ha lave kiai ‘i heni.
11. ‘Oku ‘iai ‘ae kalasi kehekehe ‘oe founga fili falealea. Koe founga ‘oku ngaue’aki ‘e Nu’usila (NZ) koe Mixed Members of Parliament (MMP). Koe founga fili ‘a Fisi ‘oku nau ngaue’aki ‘ae Alternative Votes (AV). Koe founga ‘e taha ‘oku ui koe First Past the Post ‘aia koe founga ia ‘oku tau ngaue’aki he taimi ni. Koe palopalema ‘oe fouga fili koeni ‘oku ‘ikai ke fakatemokalati ia he taimi ‘e ni’ihi he koe taimi ‘oku tanaki ai fakakatoa ‘ae fili koe fa’ahi ‘oku ne fakalele ‘ae Pule’anga ‘oku tokosi’i ia kae tokolahi ange ‘ae fili ia ki he fa’ahi ‘oku ‘ikai ke pule’anga i he taimi ‘oku tanaki fakakatoa ai ‘ae fili. ‘Oku ‘iai ‘ae founga fili ‘e taha ‘oku ui koe Single Transferable Votes (STV). Koe founga eni ‘oku ngaue’aki he fili pule’anga fakakolo (Local Body Election) ‘i NZ. ‘Oku toe ‘iai moe fa’ahinga fili kehekehe ‘oku ngaue’aki ‘ihe ngaahi Fonua kehekehe ‘i Mamani. Koe ngaue ‘a tautolu ‘i Tonga ko hono vakai’i pe koe founga fili fe ‘oku sai taha ke tau ngaue‘aki pe ko ‘etau hanga pe ‘etautolu ia ‘o fa’u ha founga fili fo’ou ‘oku hoa mo taau mo kitautolu.
FOUNGA FILI ‘A FISI – PALOPALEMA
12. Ne fai ‘ae Seminar ‘ae Pacific Cooperation Foundation ‘i NZ pea ne ha’u kiai ‘ae kau takimu’a mei Fisi ‘o nau lea ai. Koe me’a ne mahino mai ‘i he ngaahi lea koeni ‘oku ‘iai ‘ae palopalema he founga fili (electoral system) pea ‘oku tonu ke lilu.
12.1 Ne pehee koe palopalema ‘oku 3 ‘aia ‘oku pehe ni ia.
12.1.1 Koe founga fili ‘oku fu’u faingata’a ‘aupito pea ‘ikai ke mahino ki he kakai ‘ae me’a kenau fai ‘i he fili pea hoko ai ‘o fakata’e‘aonga’i ‘ae 9% ki he 12% ‘oe fili. Koe taha eni ha palopalema lahi he kapau koe toko lahi e kakai ne nau kau ki he fili koe 100,000. koe toko 12,000 ia ne fakata’e ‘aonga’i.
12.1.2 Ko hono 2 ‘oe palopalema koe ma’u sea ‘i Falealea ‘oku ‘ikai kene fakafofonga’i ‘ae tokolahi ‘oe kakai fili. Pea ‘i he’ene pehee ‘oku ‘ikai ke fea ‘ae vahevahe ‘oe tokolahi ‘oe sea ‘i honau falealea. Na’ane pehe koe paati ia ‘e taha na’ane ma’u ‘ae toko 105,000 i he preference votes ka na’e hala ‘ikai ma’u hanau fakafofonga ke hu ki falealea.
12.1.3 Ko hono 3 e palopalema ko ‘enau Lao fili ‘oku ne hanga ‘eia ‘o vahevahe ‘ae ngaahi matakali ‘i Fisi makatu’unga ia ‘i he’enau Lao fili. Koe sea ‘e 71 ‘i falealea pea koe sea ‘e 46 koe communal seats ‘aia ‘oku vahevahe ia ‘o fakatatau ki he ngaahi matakali (ethnics) pea koe sea ‘e 25 ‘oku ataa ia ki ha taha pe kene ma’u ka koe makatu’unga he fili fakamatakali ‘ae ngaahi kulupu ethnics nene toe ma’u mai ‘eia ‘ae konga lahi ‘oe fili pea ne lava pe ke ‘ilo ‘ae ola ia ‘oe fili kim’ua pea ‘osi hono lau koia ‘ae fili.
Makatu’unga ‘i he ngaahi ‘uhinga ‘oku ha atu ‘i ‘olunga ‘oku tui ‘ikai toe veivei ‘ae PLT koe lelei taha ke toki fai pe ‘ae lilu fakapolitikale i he 2011. ‘Oku fie fakahaa mahino heni he’e PLT ‘oku nau fiema’u ke fakahoko ‘ae liliu fakapolitikale he vave taha hange koia koe loto ‘o e fa’ahi Temo ka ‘oki ‘ikai fakapotopto ia ke fai he ta’u kaha’u ‘i he ‘uhinga ‘oku ha atu ‘i ‘olunga.
Fa’u ‘e Sione Tu’itavake-Fonua
'Oku ikai keu 'ilo pe koe ha e me'a 'oku holi kiai 'a Sione Fonua. Ke nofonofo 'i Nu'usila ni 'o 'ikai ke ne fai ha fo'ime'a 'e taha pea tu'u hake ia 'o talamai 'oku te'eki ai ke taimi?? Masi'i 'ai mu'a keke 'uke ho'o 'uhinga. Ke 'ai 'e koe ho'o ta'emaauu ke pehe ai 'oku ta'emaau e kau temoo. Fanongo lelei mai Sione Fonua, Koe makatu'unga ho'o 2011 'oku pehe ni. Ko koee 'oku ke ngaue 'i Nu'usila ni koe loea. Kapau 'e fakahoko 'ae liliu fakaplitikalee kihe ta'u kaha'uu 'e 'ikai teke maau koe kiai he kuopau ke foki ki Tonga 'o ngaue ai. Kapau koe 2010, 'e te'eki ai pe keke maau mo koe kiai he kuopau ke fetukutuku ho famili, pau ke tukuage mo 'enau ngaahi ngaue moe ha fua. 'Oku ke toki fakafuofua koe teke toki maau kihe 2011. You're such a selfish Bas*****! You're such an opportunitist freek!! Get a life and let me remind you, that political reform will happen at 2008.
MOU 'OFA MAI 'O FAFANGU ATU E MOTU'A LOEA KO'ENA KO SIONE FONUAA KE 'AA
MEI HE'ENE MOHE MISI...................
SIANA 'AI PEA KE 'ILO KUO MAAMA E KAKAI KE NAU 'ILO 'E LOI MOE MO'ONI. TUKU
E TOITOI MAI HE FU'U MUSIEE HE 'OKU TEKEUTUA MAI HOMOU FU'U TU'AA. KO
HO'OMOU NOFONOFO TA'EFAI HA ME'A MA'AE KAKAI 'OE FONUAA PEA MOU TU;U
HAKE KE MOU LELE ATU 'O 'EMO MU'A HE KAU FAKAFOFONGA KUO NAU HELA MO
'OSI HONAU KAKAVAA HE FEINGA KE MA'U 'EMAU TAU'ATAAINAA?? WHERE WERE
YOU WHEN WE NEED YOU MOST?? ANSWER ME MR.!!!
'OKU TAHA MATEE PE 'AE FO'I LEA 'OKU OU FAKAHINGOA 'AKI ' KI'I PAATI
LANGAFONUA TU'ULOA: KOE FO'I LEAA 'ENI KOE:
"OPPORTUNIISTS"
Malie tama ko e fo'i hu ia ko ia PTL. Ka ko 'eni. Kuo 'osi tala mai 'e Dr Sitiveni Halapua ko e mataotao ia kuo ne ngaue ki he ngaahi liliu pule'anga lahi he pasifiki ko e loloa taha ke fakahoko ai ha liliu ko e ta'u pe 'e taha pe 'aia kapau leva 'e fakahoko he mahina ni 'e kakato pe ia 'o lava ki Novema ta'u kaha'u 2008. Ko e liliu konisitutone 'oku 'ikai ko ha palopalema. Fele 'a e kau poto pea he'ikai liliu kotoa e fu'u konisitutone ko e ngaahi konga tefito pe. Pea 'oku 'osi fatu 'e he temo 'a e konisitutone fakaangaanga 'o maau lelei he ta'u 'eni 'e fiha. Na'a mou 'i fe'ia he 'aneafi kuo mou toki 'ono hake ai 'o fakaheleleu he ta vai 'ae kakai kehe. Ko e felotoi ko e me'a ia 'oku faingata'a fakatatau kia Halapua. Ko 'ena kuo 'osi loto e tu'i pea loto ki ai mo e kakai. Ko 'ene lava ia. Ko Fisi 'ena PLT 'oku kei ta'emaau ange ia 'i Tonga ka kuo tala atu 'e he EU mo e FORUM 'o taki mu'a ai 'a NZ mo Aust. ke liliu ki Ma'asi 2009 'o foki ki he temokalati. Ko e ta'u ia 'e taha mahina 'e 3 mei he taimi ni. 'Oku poloposio ia mo e ta'u 'e taha 'oku lau 'e Dr Halapua.
He'ikai tu'utu'uni noa'ia atu 'a e EU mo e Forum ki Fisi ki he vaha'a taimi ko ia ka ko 'enau 'ilo ko e taimi lelei pe ia pea 'e maau pe e me'a kotoa koloa ke fakafoki e fonua ki he nonga mo e tau'ataina 'oku tangi ki ai e kakai.
Tuku a foki hono toho e fakapopula ke tolonga he 'oku ke 'ela ko e heni 'o 'eva mo inu he melie mo e tau'ataina 'o e temokalati kae faka'ofa e kakai 'i Tonga. Teke e liliu ke vave pea fakahoko leva ka mou toki 'ai paati. Te'eki ke fakahoko 'etau katoanga kuo mou vahe 'emoutolu 'etau pola he tafa'aki.
'Oku mahino ko e loea koe ka 'oku 'asi ho'o lilii ko e tama koe theorist pe koe 'ikai ko ha practioner 'o hange ko e a'usia kuo ma'u e' Dr Halapua. Na'a ku fanongo ki ho'o mou fokotu'utu'u ke 'ai ha konisela Tonga 'i Nu'u Sila ni. Kuo 'osi maau pe e fokotu'utu'u ko ia he lipooti 'a e Tu'ipelehake pea 'oku 'osi talanga'i lahi pe ia 'e he kakai. Ka ko hai ia 'i ho'omou paati 'oku ne siofi e fo'i faingamalie ko ia. Tuku pe mo ia mu'a ki mui ka mou omi ke tau 'uluaki fakanofonofo e tefito 'o e nofo ke maau (politikale) ka tau toki 'ai e 'u me'a ko ia he ka 'ikai te tau kei ta'emaau pe.
Ko e fie tokoni atu pe 'eni ia. Ko e anga pe 'eni e sio mei he faama pea 'oua na'a taku kuo te fiepoto he feinga ke ala atu ki eh ngaahi kaveinga ko 'eni 'oku loloto. Sai pe e lau 'a e loea ka ko e ange pe e fokotu'u atu ki he loea ke 'oua e fakatatau 'a Fisi ki Tonga. manatu'i ko Fisi ia Loea 'oku multicultural ia. Toe lahi ai e ngaahi lotu kehekehe. 'E fu'u faingata'a fau ke nau maau. Kataki loea ko e si'i sio ma'olalo pe 'ena ia 'a e vale ko kita ni taumaia ne te ako kita. Ko Tonga ko e meimei ko e lotu kalisisitiane pe. 'E. Pea 'ikai ha toe matakali kehe ia ai. Ko e kau 'esia pe mo e palangi ka 'oku 'ikai lava ha peseti mahalo ia ai pea 'oku 'ikai ke nau fili kinautolu ia. Ko e li atu ki he loea ka ko e anga ia e tui 'a e motu'a ni. Kehekehe lahi 'a Tonga mo e Fisi. 'A 'etau liliu he ta'u kaha'u leva he 'e vave pe ia tuku e toloi he ko e lahi ange ai pe ia e faingamalie 'o e palemia ke kaiha'a. manatu'i 'ene 'ave 'etau tukuhau 'o fafanga'aki e ako katolika. Kataki ko e'ai atu pe ki he loea ke 'omi ha'ane lau ka e 'oua 'e toe fakaloloa he te tau suffer ai pe. malo ko e anga pe si'i fie'aonga atu.
'Oku ou tui tatau au mo QueenA... 'oku totonu ke to'o atu ha tataa ia 'oe loeaa pea kole atu ke me'a atu kihe tahi kelee 'o fokotu'u ai e paati langafonua.
'Oua 'e feinga ke 'a'alo he vaka na'e 'ikai ke mou kau hono fo'uu. Mou 'ofa mai 'o ki'i feinga atu kia 'Akilisi ke mou fo'u hotau vakaa kae toki omai ke 'a'alo'i.
Ko hono 'atungaa ee temou 'a'alo toko 5 pe homou ki'i vakaa.
Kehekehe Wrote:'Oku ou tui tatau au mo QueenA... 'oku totonu ke to'o atu ha tataa ia 'oe loeaa pea kole atu ke me'a atu kihe tahi kelee 'o fokotu'u ai e paati langafonua.
'Oua 'e feinga ke 'a'alo he vaka na'e 'ikai ke mou kau hono fo'uu. Mou 'ofa mai 'o ki'i feinga atu kia 'Akilisi ke mou fo'u hotau vakaa kae toki omai ke 'a'alo'i.
Ko hono 'atungaa ee temou 'a'alo toko 5 pe homou ki'i vakaa.
Kole atu SIONE FONUA moe paati mou alu 'o too 'ae HANA ke lahi ke tokoni atu ke mau ai ha mou foi ma pea mou toki fai ae mea koe fie poto tuku ae mea koe kaimua .
...Malie tama fo'i 'aliaki 'ae Loea Nu'usila ke tau toe tahataha atu ki he 2011 he 'oku toki maau malie kiai e liliu lao moe konisitutone mo e ha fua...Koe talu pe 'etau fanongoa e fo'i paati koe Kotoa Movement pea puli atu ia ko eni koe Langafonua eni 'oku fetongi mai...Ki'i fonua si'isi'i kae mei lahiange fokotu'u paati pe koe fokotu'u paati ke fefe'i...Mahalo koe a'u pe ki he ta'ufo'ou kuo toe 'asi mai ha loea Nuusila ia 'e taha 'o talamai 'e fokotu'u mo 'ene paati 'ana 'e taha pea 'oatu mo 'ene fo'i fokotu'u...'Oku mau fakame'apango'ia he ni'ihi hotau kakai 'enau ha'u 'o ako'i 'enau valengangau he fonua muli pea nau foki atu ki Tonga 'o tafa noa'ia e Pule'anga...Koeha nai 'oku 'ikai ke mou oo atu kia 'Akilisi 'o pehe atu kiai ko 'ena koe fo'i fokotu'u teu 'oatu pe sai ke kau atu ho'o ngaahi fokotu'utu'u?'Oku lolotonga 'i Tonga ha kau mataotao 'oku nau feinga ke liliu hotau pule'anga ke tuha mo taau moe vilo 'a e ve'eteka 'o taimi...Te tau a'u pe ki he 2011 moe kei fai pe fokotu'u paati pea 'ikai ke ngata ai ka 'e toe a'u pe kiai moe fai aipe lau liliu..
Kuo mau fanongo pe heni he Ano Masima he foki atu 'a Viliami Afeaki ki Tonga pea kuo 'oatu hono lakanga 'ehe Palemia kaehiliange koia kuo nanamu hono hingoa heni...Koe foki atu 'a Afeaki he na'a mau mei fakamasima heni he kakaa'i e kakai Tonga pea moe matakali mei he Pasifiki pea malo kuo hao atu ki Tonga na...Kaekehe, 'oku mau fiefia kotoa pe he fanongo atu ki hotau fonua 'a Tonga pea oku mau polepole kotoa pe homau Tonga heni ka kuo hanga 'ehe kakai poto na'e ako'i 'i muli ni 'o fokifokihi hotau fonua.
Ki'i tokoni atu pe ki he Loea mo 'ene Paati ke fefe ke 'oatu ho'o 'uu fokotu'utu'u kia 'Akilisi he'ilo na'a tokoni ki he teke 'oku nau fai..
Hanga 'e Sione Fonua 'o fakamamafa'i 'etau Konisitutone Tohi ke hange ha fekau 'e hongofulu ke ta'x lava 'o liliu pea mo faingata'afau ha'atau feinga ke liliu. 'Oku 'ikai fiema'u ia ke te loea pe ke te ako lao kae toki lava 'o mahino mai ha palopalema 'e taha 'e hoko pe ta'ehoko 'oka liliu ha me'a he konisitutone. Koe palopalema 'oku taha pe: Ko e 'ikai loto e tu'i ki he liliu. Kapau ne loto ki ai kuo fuoloa 'etau lava.
Ko e me'a mahu'inga ia Sione Fonua he teke ki he 2008 ko e pressure 'oku 'alu atu fakataha mo e fekau. 'Oku 'ikai fiema'u ia ke fiemalie 'a e tu'i mo e pule'anga he te nau hokohoko mio'i pe nautolu mo kaakaa he taimi kotoa. 'Oku sai pe 'a e 2010 mo e 2011 pe 20100 ka ko e fehu'i: 'Oku pau 'e hoko ia 'o hange ko e fiema'u he taimi te tau a'u ai ki ai? Pe 'e toe talamai mo e me'akehe ia he'etau a'u ki ai. Ko eni kuo 'ikai hoko ke ngata 'a e konituleki 'a Sevele mo Fineasi fakata'u tolu he lakanga Minisita ka na foki mai ki he kakai ke toe fili fo'ou hange ko e femahino'aki he kamata'anga hono talamai 'e Tupou IV. Ko eni kuo liliu ia 'o na hokohoko atu pe kinaua he sea Palemia mo Minisita. Ko e ha leva Sione Fonua ha 'Uhinga lelei ke tau pehe ai 'e kehe 'a e teu liliu ko eni kuo talaki ki he 2010? Ko ia ko e 'uhinga ia 'a e fiema'u ke hokohoko hokohoka'i ma'u pe 'a e pule'anga mo e tu'i ke 'oua te nau nonga ka nau 'emi'emi ma'u pe he ko e hala pe ia ki he tau'ataina 'oku ngali pau ange ki he kau feinga liliu, tukukehe 'a e founga pau tahaa, 'a e lingitoto, ka 'oku 'ikai ke tau loto ki ai he'e suffer ai foki hotau ngaahi famili kotoa 'i Tonga mo muli.
'Oku ngali fu'u vave kia koe Sione Fonua ha taimi kimu'a he 2011 ke fakahoko ai e liliu koe'uhi he ko ho'o toki kau mai pe eni 'aneuhu ki he talanoa liliu (tukukehe ange 'a e teke liliu ia na'e 'ikai ha'o kaunga 'au ki ai mo ha taha homou kau memipa - tukukehe 'a Mahe 'Uli'uli Tupouniua kuo pekia, ne mahino pe ia he ko e minisita pa'anga mo e fakafofonga falealea malolo ia 'a Tonga). Ko e ta'u eni ia e fangofulu tupu hono kamata mai talu meia Dr. Langi Kavaliku mo haifua pea a'u mai ki he ta'u eni 'e uongofulutupu talu e hu mai 'a 'Akilisi Pohiva mo me'a pea ko ho'o toki 'asi hake pe eni he ta'u ni mo ho'omou paati fakalangalea ko e Paati Tu'uloa. He na'a mou 'i fe?
Totonu ke 'ai ha ki'i me'a homou 'uto ke ngali na'a mou ako pea 'i ai mo ho'omou patele tutuku. Ko e anga e founga 'a e kakai maama, kapau ne si'i hela ha kakai hono feinga'i ha me'a 'o 'osi'osi ivi mo e taimi mo e laumalie mo e pa'anga mo e pupuha hono feinga'i pea te 'alu atu leva 'o siosio lelei ke mahino e tukunga pea te toki polau leva. Ko ho'omou 'alu'alu 'i muli na 'o fai ho'omou feinga fakataautaha he ngaahi ta'u lahi ma'a ho'omou ngaahi famili pe pea 'ikai ola fefe pea mou toki tafoki mai eni kuo mou ngafe'u ke mou omai ke lecture mai ki he kau pro-demo mo e pule'anga 'a e me'a ke fai? 'E nofo 'a Loea Nalesoni Tupou ia na'e mahino 'ene kau ki he feinga liliu he ngaahi ta'u lahi ka mou tu'u mai moutolu he na'a mou 'i fe?
Sione Fonua mo e PLT koeha 'a e 'uhinga 'o e PLT.he 'oku 'uhinga tatau ia hono fakanounou 'o e pala tungaiku 'i ha'amoa.mahalo ko ia e?
'Oku mau fokotu'u atu mei he Ano Masima mmpoko ke fefe ke fekau mu'a 'a e loea ko ena ko Sione Fonua mo 'ene PLT ke nau 'alu 'o tokoni atu ki he Kahoa Tauleva ke huo 'enau talo pea tokoni atu ki he faifekau Tu'ione Fale ke fusi e luu 'e mahalo na'a leleiange ia he'ene fo'i fokotu'u ko ena ke toki fai e liliu he 2011...
Hange 'ene fo'i hu 'ae ki'i Paati ko ena ha'amau sikesike teuteu ke kokono'i homau me'a 'afio'anga...
Ta ko 4kakai pe 'oku tonu ke ne 'oange ha fo'i kahoa pua 'o e Paati fo'ou ko PLT he 'oku langa homau beeekiii he lau e ngaahi fokotu'utu'u fo'ou 'o PLT...
Me'a ni na'a mou 'ife moutolu 'aneafi he'emau kovaha ke fai e liliu pea ko 'Akilisi ena mei fuoloa ke mou me'e atu kiai mo ho'omou kautama 'o li atu ho'omou pepa fokotu'u.Ka 'ikai ke nau fiema'u ho'omou pepa pea mahalo na'a leleiange ke mou me'a atu pe moia ki Aotearoa 'o faka'aonga'i he saiange ia ha langoa ho'omou fakaveve 'i Tonga...Kuo puli atu e fo'i hingoa ko Sefo Hola ne fa'a 'asi 'ene tohi 'Etita he nusipepa ka ko eni ko Sione Fonua eni 'oku hu mai ia he website ko eni...Kataki pe Sione mo PLT 'o nofo mo ho'omou ngaahi mata'itohi 'o tokoni atu ki he ni'ihi si'i kau Tonga nofo ta'efakalao hena ke ma'u ha'anau faingamalie hena he mahalo na'a ngali pauange ia ho'omou fo'i fakanafala ko ena.Malo fokotu'u PLT pea malo e tekefonua ka 'oku mau kole atu fakataha atu pe moe si'i kainga heni ke mou tokoni atu pe kia 'Akilisi mo e komiti Temokalati ke feinga'i e liliu ke teke ke malohi...FAKAOLI EEE
'Oku 'ange'ange 'etau lea ha tamaa he'etau lea he ta'ahine ko PLT.
'Oku ou tui 'oku mo'oni lahi koe Moana, 'oku totonu ke nau fakaholo atu kinautolu kihe faama talo 'a Tu'i'one Falee 'o fusi luu mo fakasio ha finemotu'a ai, kae tuku e feinga paati ia moe laulaupisi. Koe me'a 'eni 'oku ou ui 'eau koe laulaupisi fu'u lahii 'oku fai 'e SioneFonua.
Sione Fonua kapau 'oku ke pehe ko ha'amau 'atunga lau, pea ke 'ofa mai 'o me'a mai ki Tonga ni he fili ko'eni ka ke sio koe ki ho poto. Na'a mo ho famili tonuu te nau fili nautolu 'ia 'Akilisi 'o 'ikai ko koe.
'Oku ou poupou atu kihe fokotu'u na'e 'oatu 'e Moanaa, kapau 'oku 'iai ha'amou ngaahi fakakaukau lelei pea mou 'ofa mai 'o tokoni atu kia 'Akilsi moe kau temoo 'o teke'i atu 'ae fo'ipulu ko'ena 'oku fiu hono tekee ke vave mo malohi kae fai mo tau taufonua.
Kehekehe kataki ka ke fakamahinoange ke toe mahinoange kia nautolu koe kuonga Maama eni pea ke fakamahino koe fo'i pulu 'o e liliu ka 'oku 'ikai koe puluhoka...
Koe puluhoka ia koe me'a pe ia 'a Maketi Kauvaka Hokaniumotu'u pea 'oku faka'ange'ange 'etau lau kia Sione mo 'ene paati PLT mo e paati 'a Maketi...
'Oku tau faka'amu pe toe 'a'aa ange kau tama ni hono teke malohi 'etau pulu 'o e liliu ka 'oku 'ikai koe hoka e niumotu'u he te tau vevea noa'ia ai...Malo kehekehe e langalanga mai 'etau ngaue....
Moana mo Kehekehe 'oku mo'oni 'ae lau 'a Sefo kia Sione Fonua moe PLT:
"Totonu ke 'ai ha ki'i me'a homou 'uto ke ngali na'a mou ako pea 'i ai mo ho'omou patele tutuku. Ko e anga e founga 'a e kakai maama, kapau ne si'i hela ha kakai hono feinga'i ha me'a 'o 'osi'osi ivi mo e taimi mo e laumalie mo e pa'anga mo e pupuha hono feinga'i pea te 'alu atu leva 'o siosio lelei ke mahino e tukunga pea te toki polau leva. Ko ho'omou 'alu'alu 'i muli na 'o fai ho'omou feinga fakataautaha he ngaahi ta'u lahi ma'a ho'omou ngaahi famili pe pea 'ikai ola fefe pea mou toki tafoki mai eni kuo mou ngafe'u ke mou omai ke lecture mai ki he kau pro-demo mo e pule'anga 'a e me'a ke fai? 'E nofo 'a Loea Nalesoni Tupou ia na'e mahino 'ene kau ki he feinga liliu he ngaahi ta'u lahi ka mou tu'u mai moutolu he na'a mou 'i fe?"
'Oku 'ikai foki ke toe hala e lau ia koia Blood he neongo 'etau vilo holo ko eni 'oku tau 'osi mamata atu pe kitautolu ia 'o 'ilo 'enau vilo takai holo...'E tonu nai ke tau pehe koe fo'i hu 'a Sione Fonua mo 'ene paati PLT koe ivi makehe ke ne teke 'ae feinga liliu?...'IKAI...Kuo tau pango'ia he'ene toe fiepoto koia 'o fai 'ene fo'i fokotu'u paati PLT.Pea kapau te tau sio atu ki he 'uu fokotu'u paati ko ena,te tau pahia pe he tipeiti mo feinga ke filio'i hotau fonua ka he'ikai pe lava ha liliu ia.
Ko 'Akilisi ena talu ene fetakai mai mo 'ene komiti he feinga liliu mei 'anefe.Koeha na'e 'ikai ke hu atu ai he taimi koia 'o kau he teke'i e fo'i pate 'oku lolotonga teke 'e 'Akilisi moe kau feinga Liliu.Te tau a'u pe ki he toe ha'ele mai 'a Sisu moe kei fai pe fokotu'u Paati mo e takitaha tala pe taimi ke fai ai 'ene liliu...Kuo fokotu'u atu 'e 'Akilisi mo 'ene paati ke fai e liliu he 2008 'ikai ke loto kiai e Pule'anga ia ka nau talamai 'e nautolu ia ke toki fai pe liliu ia he 2010.Pea ko eni 'oku talamai 'e Sione Fonua ia mo 'ene paati ke toki fai e liliu he 2011...Mahalo ka toe hu mai ha taha ia mo ha'ane paati fo'ou 'a pongipongi 'o talamai ke 'oleva ke fokotu'utu'u fo'ou kae toki fai e liliu he 2013...Ko hono mo'oni 'oku tau hange 'e kitautolu 'o fakatuai'i feinga liliu mo e tautoloi e taimi 'a 'Akilisi mo 'ene timi...'Oku 'ikai ke toe ai ha'atau me'a 'e fai atu mei muli ni ki he feinga liliu 'a Tonga ka ko 'etau feinga pe 'etau poupou ki he ni'ihi ko ena 'i Tonga he ko kinautolu ia 'oku nau lolotonga lele'i e fo'i feinga liliu he lolotonga ni...
Te tau fehu'ia foki kitautolu e fo'i 'aliaki ko ena 'a Sione Fonua mo 'ene fo'i fakapoto mo 'ene PLT he 'oku 'oku hu hala 'ene hu 'ana he uhouhonga 'a e fe'amokaki hotau Pule'anga...Ko Nalesoni 'ena ia koe loea Tonga 'oku ne 'iloto he feinga liliu...Tau tipeiti pe heni moe mamata he me'amalie 'oku hoko hotau pule'anga he koe lahiange koee 'etau toe fokotu'u Paati mo fokotu'u atu 'etau taimi ki he Liliu ko 'etau toe fakatuai'iange ia 'a e Liliu ki hotau fonua...Kae 'a'asili aipe tili ta'emotu ia kau taki e fonua kae fefe 'alaa e si'i kakai e fonua...'Ofa mai aa Sione Fonua ka 'oku ke 'ofa ki he kakai e fonua pea ke lava atu kau hono loea'i si'i kainga 'oku nau mo'ua he me'a ne hoko he 16/11 mahalo ko ho tokoni ia ki Tonga pea kapau 'oku lahi ho pa'anga pea ke tokoni atu kia 'Akilisi mo 'ene paati...Koeha kuo 'alu atu ai e motu'a papalangi Canada ia 'o kau hono loea'i e si'i fanau he 16/11 ka ke 'ela pe koe 'i Aotearoa 'o poho e poho e pe ai ...Ko kimautolu ia ko eni ko 'emau tokoni pe ki Tonga ko 'emau ta silini ki homau kainga pea mo talia e ngaahi folau mei Tonga ki homau fonua...
Sione! Sione! Sione!
'Aaa hake aaa he 'oku ke mohe valelau! Na'a ke mohe misi??
Koe fa'ahinga mohe misi ia ko eni Ipod totonu ke fafangu'aki ha fu'u va'a loholoho hei'ilo na'a mamulu ai hono me'atangutu...Koe inu suka pe mo kai sokaleti pea tu'u hake pe fai 'ene fo'i fokotu'u paati ta'x'uhinga mo fakatupu'ita ki he kau feinga Teke Liliu...Poho ee poho eee
PLT- Paati Lahilahi Te'epato
'ofa mai aa kau tama 'o tuku e fakapuli mai 'o pehe 'oku mou poupou ki he liliu. Ko ho'o mou 'asenita 'oku kehe ia mei he Liliu. Koe liliu koe 2008.
Koia hange pe eni ia koe fo'i uki fakataha 'a e kau Sotia Tutuku Tonga 'o Aotearoa...Kapau koe 'atunga eni ia ko etau fokotu'u Paati pe ke a'u ki he ha'ele mai 'a Sisu...Tonu ke ui mai kau Sotia Tutuku ke nau ha'u 'o vakai'i e Asenita e Paati ko eni...Koe paati ia ko eni koe puke he 'Avanga Fakalele pea tonu ke 'ave kinautolu kia Mapa Puloka na'a kuo nau puke kinautolu he IFI E HIKU'I HOOSI....
Moana 'oku te'eki aipe ke si'i ofo 'a Sione Fonua mei he'ene mohee! 'Oku ou tui au 'e 'ikai toe ofo si'ene mohee 'ana he kuo ne ongoongosia he feinga ke fakapuliki 'ene vaihaka kihe pule'anga lolotonga.
ofo aaa siana mei ho'o mohee he kuo ngalivale e la'aa 'i 'olunga ha ha ha.
Malo mu'a kehekehe hono kei pukepuke mai tuliki ko ena mei hena pea 'oku 'alu pe taimi ia mo toe fakaoliange he fakaoli...Kou lave'i hifo he 'asenita 'a e Pule'anga hangehange 'oku teu fai e fili he ta'u fo'ou 2008.
Kou fokotu'u atu fefe ke 'ai ha'atau fakafofonga ki he fiilmisi Heilala ki he ta'u fo'ou he kou tui kuo fu'u fefine 'etau Tnews ka ke tau kole pe ka Setita ke nau sponsor 'etau misi...Pea fokotu'u ha'atau ta'ahine ki he filimisi he kou sio 'oku fele 'a kau ta'ahine hetau ki'i palepale...Pea kapau 'oku 'ikai ke lava ma'u ha'atau ta'ahine ki he misi tau 'ahi'ahi feinga he Miss Galaxy 'a Joey mahalo na'a poupouaange ee...'ikai koia???Pea kapau pe 'oku 'ikai ke tau ma'u ha taha pea tau toki ta tuku ki he fili falealea...Kapau 'e lava ma'u ha taha hotau palepale 'e kau lelei ke tu'uaki atu 'etau web tnews.co.nz ki he kakai pea teu puna atu mo 'eku kau poupou mei he Ano Masima ke tau Meet ki Tonga'eiki tau fakataha aipe kiai mo 'etau motolo koia 'oku tau fa'a longoa'a ai he web ko eni...kou tui 'e fiefia lahi 'a 'Akilisi mo 'ene fa'ahi poupou he te tau oo atu 'o teke malohi ke fai leva e liliu...
'Ikai ke ngata ai ko e tu'unga finematu'a ko eni moe matu'a te mau lele atu mei Ano Masima te mau fie fetaulaki mo fu'u siana sino lahi feifeivale koe MC ia 'a Tonga he taimi ni ko Viliami Afeaki he na'e talu 'ene foki ki Tonga na'e mei ta ha finemotu'a heni ko 'ene kakaa pea hola ki Tonga 'o toitoi ai...
'Oku ha ha'o lau kiai kehekehe?
moana Wrote:Malo mu'a kehekehe hono kei pukepuke mai tuliki ko ena mei hena pea 'oku 'alu pe taimi ia mo toe fakaoliange he fakaoli...Kou lave'i hifo he 'asenita 'a e Pule'anga hangehange 'oku teu fai e fili he ta'u fo'ou 2008.
Kou fokotu'u atu fefe ke 'ai ha'atau fakafofonga ki he fiilmisi Heilala ki he ta'u fo'ou he kou tui kuo fu'u fefine 'etau Tnews ka ke tau kole pe ka Setita ke nau sponsor 'etau misi...Pea fokotu'u ha'atau ta'ahine ki he filimisi he kou sio 'oku fele 'a kau ta'ahine hetau ki'i palepale...Pea kapau 'oku 'ikai ke lava ma'u ha'atau ta'ahine ki he misi tau 'ahi'ahi feinga he Miss Galaxy 'a Joey mahalo na'a poupouaange ee...'ikai koia???Pea kapau pe 'oku 'ikai ke tau ma'u ha taha pea tau toki ta tuku ki he fili falealea...Kapau 'e lava ma'u ha taha hotau palepale 'e kau lelei ke tu'uaki atu 'etau web tnews.co.nz ki he kakai pea teu puna atu mo 'eku kau poupou mei he Ano Masima ke tau Meet ki Tonga'eiki tau fakataha aipe kiai mo 'etau motolo koia 'oku tau fa'a longoa'a ai he web ko eni...kou tui 'e fiefia lahi 'a 'Akilisi mo 'ene fa'ahi poupou he te tau oo atu 'o teke malohi ke fai leva e liliu...
'Ikai ke ngata ai ko e tu'unga finematu'a ko eni moe matu'a te mau lele atu mei Ano Masima te mau fie fetaulaki mo fu'u siana sino lahi feifeivale koe MC ia 'a Tonga he taimi ni ko Viliami Afeaki he na'e talu 'ene foki ki Tonga na'e mei ta ha finemotu'a heni ko 'ene kakaa pea hola ki Tonga 'o toitoi ai...
'Oku ha ha'o lau kiai kehekehe?
Koe fokotu'u ma'alahi mo'oni kalava ke fai 'ae Miss Galaxy he fakanofotu'i 2009.Mcs Taimi 'o Tonga .........MIC KOLIANA KALAFI HELEPELU VIKTER MOALA HOSPITAL....Next Mcs...FALE'I kihe 'uu KASERE FO'OU ki He sainatown fo'ou 'i Nalofa......Ko ROHOPETI SENITURI ........KOE Fai nal koe mcs FALE'I Ki he Mui'i PI'IPI'I hono 'omai mei U.S.A. ko.......McS VIRIAMI FALAMOE MURI LAHI AFEAKI ...
Koe Pouli ko ia 'oe po hilifaki kalauni 'e fai ai 'ae fo'i teunga matatahi kihe kau misi pea koe tuutuuni pau ke topless moe valakilalo koe fo'i T-string. Koe pale koe mo'oni teke mohe koe mo t5 'i Palasi.Kapau 'o manatu'i haa taha ha m'ea ke toe tanaki kihe ouau 'oe hilifaki pea mou vahevahe mai koe 'etau feinga pe ke ta'ofi 'ae fakasotoma 'i Tonga . malo.
'Oku ou fakatokanga atu ki he ki'i paati matapilau koena ke nau kaaimui hifo, kae'oua leva ke feinga'i e taumu'a 'a e kakai mohonau kau fakafofonga he kuo ofi e fili 'o e ta'u fo'ou. 'Oku hangee ha'a nau hu mai ke toe vahevahe kakaii. Tokanga'i na'a mou afe ange homau kolo temau uapi'i moutolu ai ke mou foki ta'x tupenu ki homou 'api. Koe viki mai homou kau taukei he faama he na'a nau 'ife lolotonga e leletuulu 'etau ekinomika?
Souke souke souke souke! 'Oua foki mole hotau favai he lea ki he ki'i paati ko 'eni na'a ne nau pehe kuo nau tika. Ko e Paati 'eni ne fokotu'u 'e Paulo Lavulo mo Kamipeli ki mu'a atu pea fakalofa 'e he kakai ki he falevao. Ko 'eni 'oku nau tu'u hake pe 'o 'ikai o 'o fufulu e fo'i namu faikehe koia kae takai mai ki Nu'u Sila ni 'o teke mu'a atu e loea ko 'eni ko Sione Fonua. Mou 'ofa mai 'o teke atu ke nau o fili ka tau sio he me'a malie. Na'a mo honau ngaahi mali 'oku ou tala tonu atu he'ikai ke nau fili ki nautolu he ki'i paati ni. Ko e toki 'osi 'eni 'e nau konifelenisi 'i Tonga pea ko e kau ma'olunga pe na'e 'i ai mo Paloni Vaea na'e fakaafe fakalangilangi. Sio ange ki he'enau sitaila. Ko e 'ai ai pe e hou'eiki 'o mahino mai ai pe asenita.
Nae foki atu emau kii motua mei he Lolo ki motu ke langa ha kii
malae Akapulu maa emau toutupu ke nau sii vainga ai . Fai hono
fua o e malae meimei au atu ia ki he oneone ka koe pango oku kau ai
moe Toilet he fihia. Nae toe tuusi pe malae ke vaeua naa hiki ki tahi a e toilet he oku fuu aonga lahi aupito ki he folau vaka.
Kou manavasii he langa Paati Tuuloa he kii fonua sii kakai toko sii naa i ai ha aho kuo vaeua malae a e Paati kae toenga toile pe o fakafonu
aki o nau sii mata mai aki ia ki tua.
Malo kautama e fkmaama. ko eku ki'i hoha'a pe he toe 'ai ke toloi e taimi liliu. koe me'a ke mahino kihe PLT, neongo etau feinga ke fakafonu etau tangike, oku fakavave ae PM moene timi ke tou he vavetaha. Fai mo tau liliu ke tau hu ki hotau pule'anga fo'ou oku toe ha me'i vai ke tau mo'ui mei ai.
Ka toe toloi mo'oni e lau ae finemotu'a vava'u ko etau toki oatu koe kota pe kei toe mai kuo maha e kilimi ia e niu hono tatau e PM...
koe foi hu ia koeni tau osi sio mamao atu pe tautolu ki hono uhinga totonu, nae i fe ia, ke toki kolosi mai o talamai ke toki fkhoko e liliu he 2011? tene lava o tokonii e kakai masiva mo faingataaia he fonua, kuo nau suffered he ola e corruptions? koe foi fkpoto fkloea ena ia ae kalasi 6 pea oku i ai e hono uhinga ia, all about money/authority. koe fili hoko mou sio he ikai toe ofi ia he fika nae mau koena he fili kuo osi...kataki pe o feinga pe i NZ ke mau ai hao dollar.
Malie koe talanoa koeni neogo koe felafoaki fuoloa pea mo hono tamoloki 'a Sone mo'ene kau tamaa ko'eni huanoa kapau oku mou lavelave 'iloi kihe hisitolia koia hono 'oatu e fo'i maama koia koe Temokalati ki Tonga eee mahalo temou haehae a Akilisi moe vale robot,Ko Akilisi koe fk-hokogaue pe ihe eku iloilo pau koe kau tagata moe kau fefine na'a nau tufunga'i 'ae fo'i maama ko'eniii kuo nau mavahe meihe tagata ni he oku lele fk-pouli pe ia ihe 'ene hala pe 'a'a'ana toko1 pe kuo ngalo 'ia Akilsi na'e to'o mai ia meihe 'a'a'a feke,ukuu,'amaa o fk-mavahe meihe konokona 'e muiiiiii ihe aho kotoa kene hoko koe fo'i fk-hoko gaue pea na'e 'ikai ke to'oto'o noa na'e kumi 'ihe ng ta'u pea ko 'emau 'iloi e tangata ni 'i Hp ihe 'osi e afaaa Aisake pea koe taha ia e ng uhiga oku tu'u hake ai a Sione o 'ai ha'ane party ke foki kihe hala oku totonu ketau folaua ai,Na'e 'iloi lelei pe 'e Akilisi e fougaaa ka ko'ene 'iloi e hoko e ngaue fk-falealea koe ngaue ia e mo'ui ai hono familii mo tupulaki ai meihe kelo e uluu pea lele fk-pouli aipe sio kihe fokotu'u e Clive,Tei 'enau party,fu'u kau poto tokolahi na'a nau fk-taha mo Akilisi kuo nau mavahe he oku nau 'iloi koe fo'i robot pe e sianaa kakoe 'ahoni oku lele ta'x kapasa toko1 holo aipe ikai ke fie muimui 'ia Feleti moe kau suluu koeeee he'e ilo ai 'ehe kakaii hono gata'agaa puke mai pe 'e kau Ha'anoo ke nau tu'u fk-galigali kanau mimisi e kakava e kakai i loto falealea ihe campaign meiaiiiiiii,he oku ikai ke toe 'ilooooo pe koe haa ha fouga moha siate ke lele kiai,Ko Sione koe tagata ia na'e totonu ke tau 'ave ki fale he ko hono malaaee oku aoga ia ki hono fokotu'utu'u kihe 'etau liliu pea tuku e 'ai pehee ko Akilisi na'ane feiga'i 'ae liliu mole ke mama'oo ko Akilisi na'ane fk-hoko e fekauuu kihe kakai 'ae fo'i maama fo'ou ni neogo oku tatau pe pea moe fouga ni ki Tonga kae kii liliu si'i pe teu pehee pe ke tau tokaga pea tau siofi 'ae ngau'nu kotoa pe 'ae siana ni,ko'ene move fk-personal toko1 peia ki hono familii.Tau fk-feta'i mo fk-maloo kihe kii lalouafu koeni Dr Feleti moe kau Demo oku nau lolotoga fk-lele e Pule'angaa ihe enau takitaki lelei kitau3 ke tau tu'uta matu'u kihe fonua ko Tonga fo'ou ihe2010 ofa atu ki he kii lalouafu ko eni Veni Halapua toe pe ke hu atu moe toe lalo uafu koeni a Inoke Huakau,Sione,Nale pea moau Dr Kami,Dr Pogi,dr Fasi moe kau lalo uafu tokolahii na'atau fataki mai e fatogia.Fk-malo atu kihe Palofesaa ihe ene fk-tonutonu mai hotau halaa koe kii fo'i kavakava 'eni ko Akilsi kuo lele fk-po'uli ia pea ngalo ia hame'a na'e fepoupou'aki pea kuone talaia kuo fk-sesele 'ae kii tagata'eiki eee kakuo tau tau ki monuuuuu he okune ilo'i ko 'etau ng palani mo e fokotu'utu'u kotoa pe kuo 'auu fk-malo atu ai kia Dr Feleti,Tagi,fineasi,Loupi e tataki lelei hotau halagaa pea katoe iai ha ng fiema'u pea liii mai kae hu atu ha fo'i 'atu ke lelelele lelei pe hotau fa'ugaa
Ko 'Akilisi mo kimou3 oku mou lea noa'ia teu pehee koe kauTEMOKOKELI kotoa kimou3 pea tonu aaaa ke mou kole 'a Ata ke fokotu'u ai hamou Pule'anga fk-hiteni oioioi lei susiiii
cheeir LALO UAFU
malie Wrote:Malie koe talanoa koeni neogo koe felafoaki fuoloa pea mo hono tamoloki 'a Sone mo'ene kau tamaa ko'eni huanoa kapau oku mou lavelave 'iloi kihe hisitolia koia hono 'oatu e fo'i maama koia koe Temokalati ki Tonga eee mahalo temou haehae a Akilisi moe vale robot,Ko Akilisi koe fk-hokogaue pe ihe eku iloilo pau koe kau tagata moe kau fefine na'a nau tufunga'i 'ae fo'i maama ko'eniii kuo nau mavahe meihe tagata ni he oku lele fk-pouli pe ia ihe 'ene hala pe 'a'a'ana toko1 pe kuo ngalo 'ia Akilsi na'e to'o mai ia meihe 'a'a'a feke,ukuu,'amaa o fk-mavahe meihe konokona 'e muiiiiii ihe aho kotoa kene hoko koe fo'i fk-hoko gaue pea na'e 'ikai ke to'oto'o noa na'e kumi 'ihe ng ta'u pea ko 'emau 'iloi e tangata ni 'i Hp ihe 'osi e afaaa Aisake pea koe taha ia e ng uhiga oku tu'u hake ai a Sione o 'ai ha'ane party ke foki kihe hala oku totonu ketau folaua ai,Na'e 'iloi lelei pe 'e Akilisi e fougaaa ka ko'ene 'iloi e hoko e ngaue fk-falealea koe ngaue ia e mo'ui ai hono familii mo tupulaki ai meihe kelo e uluu pea lele fk-pouli aipe sio kihe fokotu'u e Clive,Tei 'enau party,fu'u kau poto tokolahi na'a nau fk-taha mo Akilisi kuo nau mavahe he oku nau 'iloi koe fo'i robot pe e sianaa kakoe 'ahoni oku lele ta'x kapasa toko1 holo aipe ikai ke fie muimui 'ia Feleti moe kau suluu koeeee he'e ilo ai 'ehe kakaii hono gata'agaa puke mai pe 'e kau Ha'anoo ke nau tu'u fk-galigali kanau mimisi e kakava e kakai i loto falealea ihe campaign meiaiiiiiii,he oku ikai ke toe 'ilooooo pe koe haa ha fouga moha siate ke lele kiai,Ko Sione koe tagata ia na'e totonu ke tau 'ave ki fale he ko hono malaaee oku aoga ia ki hono fokotu'utu'u kihe 'etau liliu pea tuku e 'ai pehee ko Akilisi na'ane feiga'i 'ae liliu mole ke mama'oo ko Akilisi na'ane fk-hoko e fekauuu kihe kakai 'ae fo'i maama fo'ou ni neogo oku tatau pe pea moe fouga ni ki Tonga kae kii liliu si'i pe teu pehee pe ke tau tokaga pea tau siofi 'ae ngau'nu kotoa pe 'ae siana ni,ko'ene move fk-personal toko1 peia ki hono familii.Tau fk-feta'i mo fk-maloo kihe kii lalouafu koeni Dr Feleti moe kau Demo oku nau lolotoga fk-lele e Pule'angaa ihe enau takitaki lelei kitau3 ke tau tu'uta matu'u kihe fonua ko Tonga fo'ou ihe2010 ofa atu ki he kii lalouafu ko eni Veni Halapua toe pe ke hu atu moe toe lalo uafu koeni a Inoke Huakau,Sione,Nale pea moau Dr Kami,Dr Pogi,dr Fasi moe kau lalo uafu tokolahii na'atau fataki mai e fatogia.Fk-malo atu kihe Palofesaa ihe ene fk-tonutonu mai hotau halaa koe kii fo'i kavakava 'eni ko Akilsi kuo lele fk-po'uli ia pea ngalo ia hame'a na'e fepoupou'aki pea kuone talaia kuo fk-sesele 'ae kii tagata'eiki eee kakuo tau tau ki monuuuuu he okune ilo'i ko 'etau ng palani mo e fokotu'utu'u kotoa pe kuo 'auu fk-malo atu ai kia Dr Feleti,Tagi,fineasi,Loupi e tataki lelei hotau halagaa pea katoe iai ha ng fiema'u pea liii mai kae hu atu ha fo'i 'atu ke lelelele lelei pe hotau fa'ugaa
Ko 'Akilisi mo kimou3 oku mou lea noa'ia teu pehee koe kauTEMOKOKELI kotoa kimou3 pea tonu aaaa ke mou kole 'a Ata ke fokotu'u ai hamou Pule'anga fk-hiteni oioioi lei susiiii
cheeir LALO UAFU
ha!ha!ha!ha!
Kataki 'o tuku e pito ki loto he ko'ena kuo si'i homo ho'o fu'u kokono pehee.
fakaoli ko si'o kaila 'oku tokotaha holo 'a 'Akilisi he ngaahi 'aho ni kae fefe koaa e fu'u 95% e fonua ne nau fili aii.
Pea maloo mo 'Akilisi moe "KAKAI" ke omai si'i kau lalo uafu ko'ena 'oku ke si'i faka'ali'ali maii ke 'ilo ai honau mataa. Pea 'ofa mai 'o tuku hono feinga'i ke ngali kovi si'i Mr.Halapua he koia 'oku tu'u kaivi hono kalanga'i e "TA'EFE'UNGA" 'ae palemia.
Pea maumau e kau "FIE TEMOKALATI" ko'ena 'oku ke 'omii , he 'oku 'ikai koe temokalati mo'oni ka koe kau "SIOKITA ,SIO FAINGA MALIE moe KETE KOVI" kuo lahi.
Pea ne 'ikai ke nau mei ofiofia he tu'unga 'oku nau 'iaii kae talunga 'a 'Akilisi mo 'enau kautama meihe fa'ahi "TOTONU 'AE TANGATA"(TEMOKALATI) ke lele mai ai si'i kakai ko'ena 'o piki honau tu'aa ke 'ilo ai nautolu 'e ha taha.
Fai mo hoko e fili hokoo ka ke sio pe 'e 'iai ha mongomonga 'e fili 'ia nautolu.
"TOTONU MOE MO'ONI 'E 'IKAI LAVA IA 'E KOE 'O TANU PE FAKAPULI'I "
PEACE!