‘Uluaki pe ko e fakamanatu atu kia kitautolu ko ‘eni ‘oku tau poupou’i e liliu ke ue’i pe mu’a ‘etau poikoti ‘oua ‘e hange ‘oku toe ki’i holo. ‘Oku lele pe ka ‘oku hange 'oku luelue mohe holo pee.
1. Ko e lea. Ne’ osi fokotu’u atu ‘i he Kele’a ki mu’a atu ‘i he taha ‘o e kau fai kolomu ‘a e Kele’a, Semisi Tapueluelu, ke kamata ‘etau poikoti ‘i he lea ko e ‘oku tau ngaue’aki ki he fanga palati saka (hou'eiki) moe 'ulu (Head of the State). Ko e fakakaukau na’e fokotu’u mai ‘e Semisi ke ‘oua to e ‘ai e fakakalakalasi ‘o e lea ke tau hiki ai ‘etautolu ia e ongo fo’i kalasi ko ee ki ha levolo makehe 'o hange ‘oku nau nofo kinautolu he ‘ao.
2. ‘Oku ou poupou’i lahi ‘e au ‘a Misi ‘i he’ene fakakaukau fakapotopoto mo masila ko ia pea ‘oku ‘osi kamata pe ia ‘e he kau fai lipooti ‘a e Kele’a ‘a e fakakaukau ‘o ki’i fuofuoloa mai hono lele’i ‘i he taimi ‘oku nau tohi ai 'enau lipooti.
3. Fokotu’u atu ke ‘oua ‘e toe ‘ai e lea minisitaa ki ha minisita. ‘Ai pe ia ko Fineasi pe ko Funaki pe F. Funaki, F. Naki pe F. Aki etc pea to’o ‘aupito ‘oua toe fakapipiki e honourable (Hon) ia ki hono hingoa.
4. ‘Oua ‘e toe ui e tu’i ko e tu’i. ‘Ai pe ia ko ‘etau motu’a fakaaoao pe ko ‘etau motu’a siokita pe ui pe ia ko e motu’a tau’ulu he ‘oku tau mate tanaki tukuhau kitautolu kae ‘eva holo pe ia ‘o tali kai mo toe fa’o lahi.
5. Pilolevu mo e kalasi ko ia ‘e ‘ikai toe ui ia ko e ta’ahine pe pilinisesi. ‘Ai pe lea totonu koe fu’u finemotu’a. Ko e lea totonu ia mo mo’oni. ‘Ai e ta’ahine ia ki he’etau fanga ki’i pele ofa’anga ‘i hotau ‘api ‘oku nau kei finemui.
6. Mou laku mai ai leva ke tau fokotu’utu’u fo’ou ‘etau lea ‘o fulihi ke ‘oua ‘e toe falesi pehe mo ‘etau faka’ofa ‘i hono ‘ai pehe’i kitautolu.
‘Ofa atu fau!
Poupou atu kia Misi ke tau ngaue'aki pe ha lea 'e taha mahalo 'e mahino vave ange ia he koe lea ko'eni 'oku tau ngaue'aki 'ihe taiminii 'oku 'ikai ke mahino ia kihe pule'angaa.
Koe ha pe lea temou loto kiaii teu fai pe kiai he 'e faingofua pe ia kia teau he 'oku te'eki ai ha lea ia teu ta'x 'osi ngaue'aki kihe tu'i,hou'eiki,moe pule'anga.He 'oku ou tui au 'oku tau tatau kotoa tukukehe pe kapau te tau toe fakaouua'i 'e tautolu 'a Sihova 'o tau ngaue'aki e lea tatau kiai mo T5.Ka 'oku ou tui 'oku 'ikai ha ki'i vavatatau 'o T5 pea moe 'Eiki 'oku tau lotu kiaii.
Vakai'i atu angee na'a 'oku fakalao ke petition 'eha kolo ke alter pe fetongi 'ae hingoaa.Hange pe koe 'etau pehe, "Fanga 'O Pilolevu",pea loto nai e koloo ia ke fulihi 'o "Fanga 'Ooooo,----Ha taha pe 'i Fanga".
Poupou atu kihe kaveinga ngaue 'oku fakamanatu mai.'Ofa mai 'o boycotti'i e me'a kotoa 'e ala lava ,hangee koe falekoloa,gas station ,taxi ,etc.
Fefe ke tau fakanofo ha hingoa 'oe kau Suckers ke match mo 'enau fakahoko fatongia 'oku faii.
Tu'i = Big Komo.
Pilolevu = Komo komo.
sevele = Sio komo.
Lavaka = Komo lata-i-Taunga.
L.senituli = Kete'ero.
V.afeaki = Sino'ero.
K.moala = Mele'emo.
F.funaki , 'ai pe ia 'o fu'u pa ke ciko he vala moe mo'ui ngalo.
PEACE![/u][/php][/quote][/align]
Masi'i 'Ahiohio 'oku ou mei angavale he kata ho'o fu'u fokotu'unga hingoaa. Mo'oni 'e lea 'ae New Caledonia - kote Tu'i kote "Big Komo", koe tuofefine kote "komokomo" hihihihihihihihihihi..Si'i faka'ofa pe kote Sevalio kote sio komo pe he kote faka'amu komokomo pee. Mate 'ofa kita kote Kete'ero mo kote sino'ero mo kote Mele'emo'emo eeee. Kote ta'efiemalie kote tama ni kote hingoa kote Finearse, kote ui atu ia kote ki'imuipiko eeee hehehehehhehehe kote vale he kataa. Malo mu'a kote 'Ahiohio kote fakalavelave mai eeee
Tau fulihi pe tautolu 'omai e lea ki he tu'i ke ngaue'aki ia kiatautolu. Pea kamata pe ia 'iatautolu. Kapau ko 'eku kai 'oku fai te u pehe pe au ia ko au 'eni kou taumafa. Kapau leva ko e hou'eiki 'oku kai pa pehe pe ia ko e hou'eiki e 'oku fafa'o!!!
hahahahahhahaha malie lahi OT lole lole lole koia foki! Hangee ko'enii OT:
Ko au 'eni 'oku lolotonga fai 'eku maa'imoa tohitohi right? hahahhahha how nice:
Tootoofaa aa tamasi'i OT... me'a ngali mo'oni koe ngaahi lea fakahouhou'eikii ia mo tautolu eee! Fola he kataa!
Pilinisi Kehekehe. 'Oku ou 'afio heni ko e 'afio na. Ko ho finangalo mo hoku finangalo 'a e me'a mahu'inga. Ke tau fefolofolai ai pe mo maaimoa taumafa kava!!!! Hahahahahahahahaha!!! To atu 'etau poikoti!!!! 'Oua. Hange 'oku toki ongo tonu e lea fakatu'i ia hono 'ai pe ka tautolu!!!!hahahahahahahaha!!!
Otu Tonga Wrote:Pilinisi Kehekehe. 'Oku ou 'afio heni ko e 'afio na. Ko ho finangalo mo hoku finangalo 'a e me'a mahu'inga. Ke tau fefolofolai ai pe mo maaimoa taumafa kava!!!! Hahahahahahahahaha!!! To atu 'etau poikoti!!!! 'Oua. Hange 'oku toki ongo tonu e lea fakatu'i ia hono 'ai pe ka tautolu!!!!hahahahahahahaha!!!
'Alaa Pilinisi Kalauni koe hau 'oe 'otutonga, 'oku te ongo'i hau'alofa'ia he si'isi'i 'ete 'ilo ki he'etau lea. Koe 'atunga ee hola he kalasi Tonga, koe taimi 'eni ke faka'aonga'i ai e ako lea "Tu'a, Hou'eiki, Tu'i" kuo 'ikai ke manatu'i e lea ia kia kitautolu Tu'ii hahahhahahhah. Tokoni mai tamasi'i Pilinisi. 'Oku ou fakalata'ia au he 'etau poikoti 'oku fai. OT koeha lea fakatu'i kihe hela'ia? hahahahahaha Fefee 'ae lea fakatu'i kihe kaukau? Talamai kae ifo 'eku poikoti. Kelo 'omai ha ki'i lisi hena kemau ako ai. Kou tui pe na'a ke ma'u ako koe he kalasi fakatongaa.
‘Oku peheni ia Kehekehe.
Tupou 5 = Mulumulu pe Kaukau
Hou’eiki = Fakatamulu pe Mamumamulu
Tautolu Kakai = Fakamālū pe Maa'imoa Vaisio'ata pe Takele
Fefe ki ai? To atu ‘e tau ki’i poikoti pea faingofua e!!!! Hehehehehe!!!
'Alaa si'i ngaahi fuifuilupe 'o loto palasi, malo mu'a ho'omou maa'imoa ola pea malo e fakame'ite mei he ngaahi tuliki 'o mamani 'oku nau fefolofolai mei ai. Ko kita ni kuote ongo'i puupuuluhi pea teu ki'i too fakatafa hifo pe honi 'o tootoofaa pe he ve'e komipiuta. 'Oua mu'a OT 'e toe fakataka 'eku toofaa kae tuku ke lavalelei ha'aku misi hahahahhahhahah. 'Oiauee Kelo koehaa neke ha'u ai 'o fokotu'u mai poikoti ko'enii keu 'ilo kiai mo OT. Ko kimaua ia 'oku ma fu'u sai'ia 'aupito pe kimaua ia he fo'i poikoti ko'eni: Uehe! kuo u tapepe noa'ia atu au kae ngalo koe Pilinisi koe! 'Iaueee he fakalata atu 'etau poikoti!
Otu Tonga Wrote:‘Oku peheni ia Kehekehe.
Tupou 5 = Mulumulu pe Kaukau
Hou’eiki = Fakatamulu pe Mamumamulu
Tautolu Kakai = Fakamālū pe Maa'imoa Vaisio'ata pe Takele
Fefe ki ai? To atu ‘e tau ki’i poikoti pea faingofua e!!!! Hehehehehe!!!
TUKU FOKI HONO HAKA MAI 'EKU LOLEE OT. KUO NGALO 'IA AU KE TE 'ULUAKI
HA'ELE 'O MAA'IMOA VAISIO'ATA PEA TE TOKI HA'ELE MAI 'O TOOFAA... TUKU AI
LEVA KETE SI'I TOFAA HE 'OKU FA'A FAKASIOSIO MAI E PEKA KO'ENA KO T5
KIHE'EKU TAKELEE. 'IKAI MU'A KE MAFAU ATU IA 'O MULUMULU 'AKI HA
PULUHOKA, KAE TUKU 'ENE FA'A HA'U 'O AVA'IFA'O HE'EKU FAKAMAALUU!
'IUVI'I....'AU'ATAA EEE!
Otu Tonga Wrote:‘Oku peheni ia Kehekehe.
Tupou 5 = Mulumulu pe Kaukau
Hou’eiki = Fakatamulu pe Mamumamulu
Tautolu Kakai = Fakamālū pe Maa'imoa Vaisio'ata pe Takele
Fefe ki ai? To atu ‘e tau ki’i poikoti pea faingofua e!!!! Hehehehehe!!!
Malie tama 'OtuTonga 'ae anga 'etau lea Tonga eee! Koe ki'i tali vaivai atu pe 'eni ia kihe fehu'i 'a Kehekehe pe koe he lea tu'a hou'eiki pea moe tu'i kihe "hela'ia". 'Oku pehe ni ia Kehekehe:
Kihe ha'a tu'ii (ko kitautolu ia) = Fakatokanga'iange 'oku 'ikai ha lea ia 'oe hela'iaa koe 'uhi, he na'e palani pe ia ke 'oua na'a fai 'e kitautolu ha ngaue ke tau hela'ia ai.
Hou'eiki (Sevele ia moe kau Minisita): = sopusopu
Tu'a (Tu'i, Pilolevu pea mo hona fale): = maumautaimi
RE: Poikoti
Malie tama homou fanga ki'i fokotu'utu'u. Ko e ha me'a 'oku kamata ke holo momoko ai homou ki'i poikoti faka-vao?? Fielau he komou talanoa faka-e-manutotolo pe 'amoutolu.
Fokotu'u atu ke 'ai hamou ki'i laka fakahaloto, pea mou vala lou'akau pe. 'Ai leva ha fu'u kau siaine momoho 'o tautau 'ia Misi he ko hono manako.
Kuo mahaeua (mavae ua??) e Temo, pea te mou pehee kotoa pe he na'u 'osi fakatokanga atu ki mu'a, te mou toe movetevete pe he 'oku 'ikai ke mou lava 'o tu'u fakataha. 'Oku mou tatau kotoa pe he me'a ko e fie ma'olunga mo e 'ulu pupulu kuo folahi atu, pea he'ikai ke u lau au ki he 'afungi he ko homou me'a faka-natula pe ia 'a moutolu.
Mou ki'i nofo hifo 'o sio fakalelei kia moutolu he 'oku 'ikai ha taumu'a ia ka koe taheu noa'ia holo pe, PEA KO E ME'A PE 'E IKU KI AI HO'O MOU TOE MOVETEVETE PE HE 'ATA'ATAA LOA.
lanumata
toki hoko atu
lanumata Wrote:RE: Poikoti
Malie tama homou fanga ki'i fokotu'utu'u. Ko e ha me'a 'oku kamata ke holo momoko ai homou ki'i poikoti faka-vao?? Fielau he komou talanoa faka-e-manutotolo pe 'amoutolu.
Fokotu'u atu ke 'ai hamou ki'i laka fakahaloto, pea mou vala lou'akau pe. 'Ai leva ha fu'u kau siaine momoho 'o tautau 'ia Misi he ko hono manako.
Kuo mahaeua (mavae ua??) e Temo, pea te mou pehee kotoa pe he na'u 'osi fakatokanga atu ki mu'a, te mou toe movetevete pe he 'oku 'ikai ke mou lava 'o tu'u fakataha. 'Oku mou tatau kotoa pe he me'a ko e fie ma'olunga mo e 'ulu pupulu kuo folahi atu, pea he'ikai ke u lau au ki he 'afungi he ko homou me'a faka-natula pe ia 'a moutolu.
Mou ki'i nofo hifo 'o sio fakalelei kia moutolu he 'oku 'ikai ha taumu'a ia ka koe taheu noa'ia holo pe, PEA KO E ME'A PE 'E IKU KI AI HO'O MOU TOE MOVETEVETE PE HE 'ATA'ATAA LOA.
lanumata
toki hoko atu
FAKATAPU ATU KIHE LOKI TALONI 'OE HAU, (LOKI TNEWS), FAKATAPU ATU Kihe TAMAHA, Setita, Fakatapu atu kihe Kau Ha'a Tu'i moe fuifuilupe kotoa 'oe TNEWS...Maloo ho'omou lakofie kihe pongipongini.
Koe si'ono toki fakataka tofaa eni 'eku tofaa 'ihe fangono kihe le'o 'oe fangufangu 'oku hange 'oku le'o 'el* mai...Pea kofe 'eku ha'ele fo'ohake kihe loki fakamaluu keu fakakelekelea e talani ko KOMO-TATA'O-E-HAU...uehee...ko MAFI-KAI-POT_E HAU(lanumene)...eni 'oku ne tangaki hake hono fausi keu fakakelekelea'i hono la'iafi...Kou pehe atu kiai ke me'a maaf_ hake ange kihe moe pilomotu'u he 'oku fu'u 'uli 'aupito e fa'ahinga fausi ia koena he 'oku fe'unga pe ia ke lukuluku vai 'eku pele ko Farky Crown.
Fai 'emau fefolofolai ma'olunga pea 'emo hake ai e la'iafi kokoe...(lanumene)
Toesi'i pe 'omi e piti e hoosi 'o piti'i 'aki koe kae fekau e fanga kuli ke lukuluku vai ho box.
Kuo ha 'e Mafi-Kaipotu-e-hau?(lanumene) Talu eni mei he uike kuo'osi 'oku te'eki ke ma'u hao TINGI? He vale da'e dingi mo'oni 'e taha.
'Oua 'aupito na'ake toe fakaposii hake homau ha'oha'onga ee
lanumata,
Malo mu'a e tau moe to'eto'e mei hena.
Fiha 'eku kole atu ke tuku e kokonoo he koe me'a ia 'ae finematu'a feitama.Kovi 'aupito ia kihe mo'ui fakasinoo lanumata.
Mavae ua ha 'oku ke si'i kalanga kiai ?
Mahalo ko ho'o 'uhinga kihe fakamatala ne 'omi 'e Mele'emo he 'ene ki'i nusipepa faka'ofataha he ngaahi 'aho ni.Ka teu fakamahino atu 'eni kapau 'oku te'ekiai mahino kia koe.
Neongo kapau 'oku 'iai ha fetokehekehe'aki fakafounga ngaue pe fakakaukau 'ihe ngaue faka'aho 'ae kakai 'oku mo'ui 'aki 'ae TEMOKALATI ,'e 'ikai 'aupito ke nau hiki ai kinautolu 'o poupou kihe "FAKATIKITATO pe KOMINIUSI" ,etc,etc ,ka te nau kei nofo pe he malumalu 'oe Fuka pe 'e taha 'o ngaue'i 'ae Tokateline pe 'e taha .
Faka'ofa lahi kiateau e si'i 'oho holo 'oku fai 'e Mele'emo he ngaahi 'aho ni ka kuo tomui he kuo maamangia e fonua.
Ki'i 'a'aa ange mu'a lanumata.
PEACE!
lanumata Wrote:RE: Poikoti
Malie tama homou fanga ki'i fokotu'utu'u. Ko e ha me'a 'oku kamata ke holo momoko ai homou ki'i poikoti faka-vao?? Fielau he komou talanoa faka-e-manutotolo pe 'amoutolu.
Fokotu'u atu ke 'ai hamou ki'i laka fakahaloto, pea mou vala lou'akau pe. 'Ai leva ha fu'u kau siaine momoho 'o tautau 'ia Misi he ko hono manako.
Kuo mahaeua (mavae ua??) e Temo, pea te mou pehee kotoa pe he na'u 'osi fakatokanga atu ki mu'a, te mou toe movetevete pe he 'oku 'ikai ke mou lava 'o tu'u fakataha. 'Oku mou tatau kotoa pe he me'a ko e fie ma'olunga mo e 'ulu pupulu kuo folahi atu, pea he'ikai ke u lau au ki he 'afungi he ko homou me'a faka-natula pe ia 'a moutolu.
Mou ki'i nofo hifo 'o sio fakalelei kia moutolu he 'oku 'ikai ha taumu'a ia ka koe taheu noa'ia holo pe, PEA KO E ME'A PE 'E IKU KI AI HO'O MOU TOE MOVETEVETE PE HE 'ATA'ATAA LOA.
lanumata
toki hoko atu
laumata. malo mu'a ho'o fa'a fakahifo vai pe 'au 'i ho va'e.
Koe kole atu. Ha e me'a ke fili ai e lanumata ke hingoa folamu 'aki? Ko e ki'i fie 'ilo pe ka ku kai koha 'ai 'eni ia ke'ita ai e fu'u me'a ia ko koe. Fakaongoongo atu! Malo!!!!
Poupou atu pe ki he fokotu'u fakakaukau kuo fai mai mei a Latu moe toenga 'oe paenga ....
Koe polokalama 'oku fakahisitolia ka 'oku matamata ke haga ia ki he feitu'u kehe pea 'ikai 'iai ha kaunga ia 'o e kainga Tonga he katoanga ko'eni ... for example koe taha 'oe ngaahi polokalama koe ball fakalangilangi 'oe hilifaki kalauni .... 'oku mahino 'aupito pe hono kakai 'ona pea mo hono kau fakaafe ...koe kau kai pola moe ha fua..
Hangehange ko kitautolu kainanga ko e kau pe he ngaahi pola mo tu'u 'etau fanau he hala Pule'anga mo ako e ngaahi faiva ke kau he lau ka 'oku hanga pe ki'i faka-kalauni ia ko'eni ki he hou'eiki mo e fanga frens o G%..
Mahalo koe me'a 'e ngali mahohi hene teke 'i muli ni koe ha hano mahu'inga ki he ngaahi famili mo e kakai Tonga nofo muli ke kau atu he fakafiefia'i 'o ha taki 'oku 'ikai kene toka'i hono kakai..full stop.. Ka malohi fe'unga pe teke ko'eni pea 'oku ou tui 'e 'iai hono 'aonga lahi ...
E mahu'inga ke talaki ki hotau kainga 'oku sai ange ke li e ki'i seniti fea ki he kainga ke totongi 'aki 'enau 'uhila mo 'ai 'aki ha me'i sipi... he 'ai ke tau hela ki ha taha 'oku 'ikai pe ha'atau kakunga pe pehe mai pe koe fanga loho kitautolu mei fe'ia?????
Koe poupou atu pe. 'Oku lele holo foki e minisita ako fehikitaki ta'emaau mo filifili manako 'o sea holo he fakataha 'a e kau puleako, koe feinga'i ai pe hono uki e ngaohi matapa ki he aho 'o e fakakavenga. Ka kuo pau pe kemau kau atu hono poikoti e fo'i 'ai me'a maumau taimi koeni.
Mou manatu'i ange kau tautonu, koe lole ia 'o e tonga ke ma'anu mei he kavenga. Kole atu mu'a ki he kau kele'a ke nau pulusi atu e fokotu'u poikoti pea tufa homou pepa ki he ngaahi 'otumotu ke 'ilo 'ehe kakai e fo'i lole koia.
'Oku ou kole atu kia Po'oi mo ene timi ke mou kataki pe kae feinga'i ke a'u e pepa ki he tukui motu, he'e fiema'u lahi ia 'ehe kakai ai, 'aee 'oku nau fanongo letio pe.
Poikoti????
'Oku ha'u foki e furetoki ko ena ko Pono fefe ketau fai hano fakahahaka'i heni?
Fakamolemole atu ki he hou'eiki memipa 'o e Loki ni ka ko 'eku 'uhinga ki he Fakalielie vaivai ko Feleti . Na ko ha'a ne ha'u eni ke kumo ha misini kopo kenau takitaha mo Kalafi 'o tautauhi'aki 'enau fu'u Kai me'akovi ko 'ena ko G5.
Topukie,
Fokotu'u mo'oni 'aupito 'ena.
'Ofa mai 'o 'oua na'a tukuange ta'x hoha'asi 'a Sio Komo 'i hena.'Oua na'a tukuange ke lava 'o mohe kae fakalaulauloto ma'u pe kihe fehi'anekina ia 'e he kakai mo 'ene fakahoko fatongia 'oku fai.
PEACE!