TNEWS TALANOA

Full Version: PRESS RELEASE , 9 Sune 2007
You're currently viewing a stripped down version of our content. View the full version with proper formatting.
‘Oku fiema’u ‘e he fa’ahi Teomkalati ke fakahoko ‘ae liliu he vave taha ‘aia ko hono fakavave’i. ‘Oku fiema’u ‘ehe Pule’anga ke luelue mamalie pe ‘ae fakahoko ‘ae liliu. ‘Oku ‘ikai ke tui ‘ae Paati Langafonua Tu’uloa (PLT) ki he Pule’anga ke luelue mamalie pe ‘ae fakahoko ‘ae liliu. Pea ‘oku ‘ikai tui ‘ae PLT ki he Temokalati ke fakahoko fakavavevave ‘ae liliu.

Koe tui ‘ae PLT ke fakahoko’ae liliu ‘i he taimi kuo tau maau ai. Ko ‘ene tu’u he taimi ni ‘oku te’eki ai ketau maau mo mateuteu ki hono fakahoko ‘ae liliu. Kapau tetau maau ki he 2008 pea fakahoko ‘ae liliu ‘i he taimi koia. Kapau te tau toki maau ki he 2011 pea toki fakahoko ‘ae liliu ki he taimi koia.

Koe fehu’i ‘e taha ‘e lava ke fakahoko ‘ae liliu he vaha’a ‘oe 2008 moe 2011? Koe tali kiai ‘io ’e lava he ‘oku ‘osi fakangofua mai pe ‘ehe konisitutone ka koe mafai ki he ngaue koeni ‘oku ‘i he’ene ‘Afio pe. ‘Oku pehe ‘ehe PLT kapau ‘e maau ‘ae ngaue ki he 2009 pe 2010 pea fai ‘ae fakahoko liliu he taimi koia.

Koe me’a koeni ne lea ‘aki ‘ e he PLT ‘i he letioo ka ‘oku fiema’u pe ke toe fakahoko he ngaahi nusipepa koe feinga pe ke mahino’i ‘ehe kakai Tonga ‘ae kaveinga ‘oku tui kiai ‘ae PLT.

Ko ‘ene tu’u he taimi ni ‘oku ‘osi teetee ‘ae vaka temokalati ‘i tahi, ka ‘oku te’eki ‘iai hano fanaa, ‘oku te’eki ke ‘iai hano laa, pea ‘oku te’eki ke ‘iai hano fohe. Kapau tetau heka kiai he taimi ni te tau palopalema lahi ‘amui ange. Koe hee ia ka lahilahi he ‘oku te’eki ke ‘iai ha fohe kene pule’i mo leva’i lelei ‘ae folau ‘ae vaka.

Koe fehu’i leva koe ha ‘ae ngaahi me’a ‘oku te’eki ke maau?

Koe taha ‘oe huitu’a ‘oe Pule’anga fakatemokalati koe Lao ki he Fili Falealea. Koe Lao ko ‘eni kuopau ko ‘ene taumu’a ke ta’ofi ‘ae hanga ‘eha taha ‘o fakaloto’i (‘i ha founga hala mo ‘ikai totonu) ‘ae tokotaha fili (voter), ke fili ki ha Paati pe koha tokotaha ‘oku ne loto ke hu ki Falealea, kae fai ‘aki ‘ene fili ‘i hono loto tau’ataaina mo ‘ene lelei taha.

Koe Lao ‘oe Fili Falealea ‘i Nu’usila koe toe ‘ae uike ‘e 1 pea fai ‘ae fili kuo ta’ofi ‘ehe Lao ke ‘oua ‘e toe fai ‘ae kamipeini pea koe ngaahi bill boards na’e tukituki he ngaahi hala kuopau ke to’o ia ‘i he 12 tu‘apoo Tokonaki uike ‘e 1 ki mu’a pea fai ‘ae fili.

Koe ha nai hono taumu’a ‘oe Lao koeni?

Koe tali kiai ne fai ‘ae ngaahi fe’au’auhi lahi ‘aupito ki he fili falealea he na’e lele he letioo, TV, ngaahi fakataha’anga pea na’e takitaha malanga’i ai ‘ae ngaahi tui moe ngaahi policies ‘ae kau kanititeiti fakafo’ituitui pe koe ngaahi Paati Politikale. ‘Oku fiema’u ha ki’i taimi (cooling off) kimu’a pea fai ai ‘ae fili ke fakakaukau ‘ae tokotaha fili (voters) ki he ngaahi policies ne malanga’i pea ke fai pe ‘ene fili ‘o fakatatau ki he’ene tui tau’ataaina pe ‘a’ana.

‘Oku fiema’u ke fa’u ‘ae lao fili falealea (Electoral Act) ke ‘oua na’a hanga ‘eha ngaahi pisinisi lalahi ‘o uesia ‘ae fili. ‘Oku tonu ke lao’i ‘ae taimi ‘oku fai ai ‘ae ngaahi lea he TV moe Letioo ke fea (fair) ‘oua ‘e lelei ia ki ha fa’ahinga kae kovi ia ki ha fa’ahinga. Koe fakataataa eni ke vahevahe tatau pe ‘ae taimi ‘oku tukuange mai ai ‘ae ngaahi fe’auhi fili falealea he TV moe letoo. Koe fa’ahinga koee ‘oku lahi ange ‘enau pa’anga tenau totongi ‘e nautolu ‘ae taimi kotoa pe he TV moe Letioo kae si’i hala ‘ae fa’ahinga ‘oku masiva ‘ikai ke ma’u ha silini ke totongi ‘aki ‘a ‘enau fe’auhi.

‘Oua ‘e faka’ataa noa’ia pe ke tu’uaki pe ‘eha taha ia ha taha pe koha Paati’ihe Letioo pe koe TV he’e ‘ikai ke palanisi tatau ai ‘ae ngaahi fe’auhi fili falealea. ‘I he fili falealea ne toki ‘osi ‘i Nu’usila ne hanga ai ‘ehe kautaha lotu (Exclusive Brethren) ‘o fakamoleki ‘ae laumiliona he kamipeini ke ‘oua ‘e toe foki ‘ae Paati Leipa ‘o Pule’anga. Na’e ‘ikai ke nau maumau’i ‘ae lao fili falealea, ka koe lesoni eni ki Tonga ke fai ha sio kiai pe ‘oku tonu ke ta’ofi pe ‘ikai.

‘Oku ‘iai ‘ae Lao fili falealea (Electoral Act 1989) ‘a Tonga ka ‘oku fiema’u ke fakalelei’i lahi ‘aupito ia kimu’a pea tau fakahoko ‘ae liliu. Teu fakataataa ‘aki eni ‘oku ‘ikai ke tau’ataaina he ‘oku fili ‘ehe Palemia ‘ae Supavaisa faifili pea toki fili ‘ehe tokotaha ni fakataha moe loto kiai ‘ae Palemia‘ae kau ‘ofisa faifili (returning officer).‘Oku lelei pe mo maau ‘ae ngaue ‘ae Palemia ka koe mafai ‘oku ‘oange ‘ehe lao kiai ‘oku palopalema pea koia ‘oku tonu ke fakalelei’i.

Koe lao koeni Electoral Act 1989 ‘oku tonu ke lesisita ai ‘ae ngaahi Paati fakapolitikale koe ‘uhi ke lao’i fakalelei. Ko ‘ene tu’u he taimi ni koe paati fakapolitikale ‘oku lesisita ia he Incorporated Societies Act.

Koe me’a foki ‘e taha ‘oku te’eki ai ke tau maau ai koe tokolahi ‘o Falealea. Koe taha foki eni e me’a ‘oku fu’u mahu’inga ‘aupito ke tonu he ka ‘ikai he ‘ikai pe tetau ma’u ‘e tautolu ‘ae Temokalati ‘oku tau feinga kiai.

‘E fai ‘ae ki’i lave si’isi’i atu pe kiai. Ne ‘iai ‘ae fika ne ‘asi mai he nusipepa Taimi ‘o Tonga ‘aia koe 17 e kakai, 9 e Nopele pea 4 ‘ae fili (‘ae) ‘a ‘Ene ‘Afio. Mahalo kuo ‘osi ‘iai pe ‘ae ngaahi tali ia ki he ngaahi fehu’i ko ‘eni ka ‘oku te’eki ke ha mai ia meihe Pule’anga. Koe toko 4 tenau hangatonu pe ‘o Minisitaa pe koe hu pe ki Falealea pea toki kaka mei ai ki Kapineti? Koe fili ‘oe kapineti ‘e fai pe meihe toko 17 ne fili ‘ehe kakai pea ‘e ‘ikai kau ai ‘ae Nopele moe toko 4 ne fili ‘ehe ‘Ene ‘Afio ? Feefee kapau ‘e ‘osi ange ‘ae fili kuo (kuo) 9 ‘ae PLT kae 8 ‘ae Temokalati? Kuopau leva ke Pule’anga ‘ae PLT he koia ‘oku toko lahi ‘ene memipa kuo fili ‘ehe kakai? ‘E tukuange pe ki he paati ‘oku tokolahi taha kene alea moe kau memipa falealea kehe ke fa’u ‘ae Pule’anga?

‘Oku toe lahi pe moe ngaahi fehu’i kehe ke tanaki atu ka ‘oku fakahaa heni ‘ae lahi ‘oe ngaue ke fai pea mo te’eki ke tau maau ke fakahoko ‘ae liliu ‘ihe vave ni mai pe.

Kuopau ke fa’u ‘ae ngaahi lao ke maau pea toki fakahoko ‘ae liliu. Kuopau ketau sivisivi’i fakalelei ‘ae fa’unga ‘o falealea mo ‘ene felave’i moe Kapineti ke ma’u ‘ae lelei taha.

‘Oku lolotonga ngaue atu ‘ae PLT ki hono fa’u ‘ae Lao ki he fili falealea moe fa’unga politikale pea ‘e vave ni (atu) pe hono tuku atu ‘i he ongoongo ki he Media.

P. O. Box 91486 A.M.S.C AUCKLAND, NEW ZEALAND
, Phone : 09 270 8536, Fax: 09 300 5047

Tu'a 'ofa atu

Paati Langafonua Tu'uloa
Koe fa'ahinga fakapoto 'eni 'oku hangee ka tau ki'i mei lua aii. Tuku mu'a PLT 'ae fakapotoo kae fai mo 'asi mai ki mu'a ke mau 'ilo koe ha ho'omou tefito'i fatongia. 'Ikai ko hono fakaheliaki 'ena 'oe kau mo e pule'anga.
I do believe it was unfair to nominate these three into PSA without normal protocol and discussion with former civil servants, moreover they have no or little experience in Public Service with the Tongan Government sector. The three candidates have more experience in the Private sector. Overseas this PSA is usually noted as a Union. They can be very strong supporters or can lobbly against Governments actions or sway the votes towards an elected future leader. Tonga has along way to go, since a dark blank has been covering this small Kingdom.

The Tongan Government is a sad situation and its leaders or even oppositions. GOD save Tonga!
Hey, Ironaxe, what do you really think about the Tongan Government?
I'm conductiing an investigationCool into these so called "Leaders" and welcome anyones views on them, Kelea'a reckons Lopeti is a big Liar, Also, what do you think about Pohiva?
Investigator Wrote:Hey, Ironaxe, what do you really think about the Tongan Government?
I'm conductiing an investigationCool into these so called "Leaders" and welcome anyones views on them, Kelea'a reckons Lopeti is a big Liar, Also, what do you think about Pohiva?

Investigator, please allow me to join in your conversation with Tokiukamea. Tonga's Govt leaders: though no leaders are perfect however, Tongan leaders are worst...Corruption to the core! From Top to bottom. I think Tonga needs to change. Need new bloods...
Hello everyone,

Mou kataki kae tanaki mai ange ng toki moe ngeesi tangai ke fklongoi aki kau fkpoto koena, nau pehe teeki ke iai ha hama vaka, moha fanaa moe ha fua enau tee oku fai. lele mai ninimo moe taelata he faahinga kakai pehe oku nau toe teepato ke toloi e mea oku loto kiai kakai o Tonga. fai mua liliu ia ke vave, koe puleanga lolotonga oku corruption he oku ikai fai ha taliui kihe kakai, nau taliui pe kia G5. aua!!
lolo6 'oku hangee 'oku lele hake lele hifo 'ae tokakovii moe mei lua he ki'i paati Langafonua Tu'uloa. 'Oku 'ikai ke nau tangata pe fefine, pea lanu 'uli'uli pe hinehina ka, kuo nau tu'u 'i vaha'a. Koe 'ai mahinoo koe ki'i paati fakalangalea. Fokotu'u atu ke tau toho 'i li ki tahi moe ta'emahino.
Malo, Malo e ngaue

Kau tangata oku malie etau lavelave pea ave tauataina etau ng fkkaukau kihe tuunga oku iai ho tau kii fonua tupuanga neongo etau nofo muli ka oku ongo kiho tau ng loto ae pule tikitato moe faifaiteliha a K5 moe kau tee i Tonga. lolotonga etau fkofaia moe fietokoni ki Tonga kuo toe lahi mai ng paati tonga ia i muli tokua koe uhinga fokotuu ke fkmaau ihe vahaa oe puleanga moe kakai. Mou manatui oku mea ngaueaki ehe puleanga kau nofo muli ke pehe tokua oku nau kau moe kakai ka koe foi loielo. Mou kataki kae talaange kihe paati koena ke tuku e pihi moe fkoli. Oku tau feinga ke fkfoki totonu ae kakai pea moe fktuutuu tuunga i Tonga. Teu ui paati koena koe feinga tohotoho moe tuu tuafale hala ata kenau ilo mea nae hoko, kanau tuu hake koe ngauei tokua honau Title koe kau TEE, teepi.., teepa..,teekul.., teehoos.., teekum.., hoooi fuu loloa enau lisi...... kataki!!!!
lolo6, malo mu'a e fakama'ala'ala hotau tu'u'angaa ke mahino pea 'oua 'e toe 'iai 'uli'ulilatai. Koe ki'i paati fo'ou ko 'eni, 'oku 'ikai keu 'ilo 'eau pe koe ha e me'a 'oku nau feinga kiai. Na'a ku toki 'ilo 'anenai, taa ko Kamipeli Tofaa honau fakafofonga 'i Tongaa. Ko 'eku ma'u 'eni mei he tokotaha falala'anga 'aupito pea 'oku 'ikai keu tui 'e loi mai 'ae tokotaha ko'eni. Na'a ku telefoni kihe 'ofisi 'o Sione Fonuaa 'anenai 'o 'eke pe koe mo'oni ko Kamipeli Tofaa honau fakafofonga 'i tongaa pea talamai 'ehe ta'ahine tali telefoni - 'IO.
Kuo tau lava kitautolu pea kuo mahino 'ae 'alunga ia 'oe paati fo'ou ko 'eni. Ko Kamipeli koe tu'o valengeau 'aki 'eni 'ene fili falealea moe 'ikai pe ke fili ha taha ai. Na'e toko 4 pe he 'uluaki taimi na'e fili aii, pea toko tolu he fili kuo 'osi, pea 'oku ou tui 'e toko ua he fili ko 'eni. Kovi 'eku loi na'e laka 'a Sela Kasinga ia 'ia Kamipeli Tofaa. pea 'oku ou tui kapau 'e fili falealea 'a veni langi 'e toe laka pe mo veni ia he ki'i paati fo'ou fakalangalea ko 'eni.
tonu aa ke 'ave kii paati ia ko eni 'o falasi he po kasele moe fakatupu siemu ki heetau lau...te tau pihia he fa'ahinga siemu ko ena koe toe fokotu'u paati ha ia...'osi ange tau me'a kuo lahiange fanga kii paati ia he tokolahi e kakai o Tonga...ko 'ete foi manga pe fiha kuo 'osi a Nalofa...fakalangalea pea fakalanga velia e 'ai fokotu'u paati ko ena....mou alu ka Kalali ke mou heke fakataha ai heilo na'a tolonua ai ha me'a tangutu ha taha...
OPPORTUNITISTS ARE THEIR OTHER NAMES.

'OKU 'IKAI KE NAU LOTO KE NAU KAU HE TAA E FIHII KA 'OKU NAU TOKI LOTO PE KE NAU KAU HE KAI E MONUU.

DO WE WANT SUCH PEOPLE? OF COURSE NOT....
Reference URL's